V A L G E R A A M A Ttänava ringauditooriumis bioloogiaküsimuste arutamiseks <strong>rahva</strong>rohkekoosolek, mille organiseerisid Looduseuurijate Selts, TRÜ, EPA ningZooloogia ja Botaanika Instituut. Avameelsetes sõnavõttudes paljastatilõssenkismi tagurlikkus ja ebateaduslikkus. Oodati lõssenkismimeelsetevastulauseid. Aga nad vaikisid. Nende üle oli saavutatud võit.11919–1939: 42,9% doktoritest oli arstiteaduse, 18,6% matemaatika-loodusteaduse,10,3% filosoofiateaduse, 5,1% põllumajandusteaduse, 4,5% õigusteadusevaldkonnast.21934, kui TÜ juurde asutati tehnikateaduskond, jõudis ülikoolile orienteeritudteadusasutuste võrgu areng üldjoontes lõpule. TÜ-l oli selleks ajaks 8 teaduskonda:õigus-, arsti-, filosoofia-, matemaatika-loodus-, loomaarsti-, põllumajandus-,tehnika- ja usuteaduskond. Ülikooli juures tegutses 19 instituuti ja 28 kabinetti,iseseisvate allüksustena 3 laboratooriumi, 9 kliinikut ja rohkesti muid allasutusi.3Vt. „Tartu Ülikooli ajalugu”, III. 1982, lk. 163.4Sh. 71 professorit, 35 dotsenti, 10 vanemõpetajat, 23 õpetajat, 142 assistenti, 36vanemlaboranti, 39 laboranti, 24 vanempreparaatorit ja 5 preparaatorit; vt. EAA,f. R-355, n. 1, s. 7, l. 72.5Vt. <strong>Eesti</strong> NSV Teataja, 1940, 24, 268.6Ruus, V., 1980, 17.7Vt. „Postimees”, 7. august 1940.8Tuntuimad olid Ants Piip (1884–1942; õigusteadlane, TÜ rahvusvahelise õiguseprof. 1919–1940; arreteeriti 1940, suri vangilaagris 1942) ja Ferdinand Linnus(1895–1942; etnograaf, filosoofiadoktor 1938, TÜ õppejõud 1930–1939, <strong>Eesti</strong> RahvaMuuseumi direktor 1929–1941; arreteeriti juunis 1941 ja suri vangilaagris 1942).91919–1939 lõpetas õigusteaduskonna 1618 üliõpilast, 1920–1940 kaitsti ülikoolijuures 10 õigusteaduse doktori dissertatsiooni, 1940. a. juunis oli õigusteaduskonnas12 professorit, 10 õppeülesandetäitjat, 5 vanemassistenti, 1 nooremõppejõudja 1 eriaineõpetaja.10Rebane, Ilmar. „<strong>Eesti</strong> õigusteadlased eile, täna, homme”. Mana, 61–62, lk. 120–127.11Samas, 38.12Erinevates allikates ja ülevaadetes, ka veel aastakümneid hiljem ilmunuis, ontoodud purustuste ja kahjude kohta erinevaid andmeid. Käesoleva ülevaate mahtei võimalda kasutatud allikaid kõrvutada ning üksikasjalikult analüüsida.131940. a. juunis oli TTÜ-s 14 professorit, 4 adjunktprofessorit (vastab dotsendile),25 assistenti ja 21 õppeülesandetäitjat; ülikoolil oli 19 õppe- ja uurimislaborit.14Hukatutest tuntuimad olid Artur-Tõeleid Kliimann (1899–1941; TÜ haldusõiguseja -protsessi prof. 1933–1941, TRÜ prorektor 1940–1941) ja Peeter Rubel(1905–1941; TÜ agraarpoliitika ja ühistegevuse ning agraarökonoomika ja plaanimajanduseprof. 1938–1941). Paarkümmend õppejõudu heideti mõneks ajakskoonduslaagrisse (nende hulgas professorid Peeter Tarvel, Arnold Humal ja VoldemarVadi).15Vt. Kalits, Johannes, 1965, 99.16Vt. EAA, f. 2100, n. 15, s. 12, lk. 6–7.17Myllyniemi, Seppo, 1973, 179.18Vt. „Postimees”, 17. oktoober 1942.19Ainuüksi õigusteaduskonna õppejõududest põgenes 11; kui õppetöö uuestialgas, oli kunagisest 30 õppejõust alles ainult 6, sh. 4 professorit (Juhan Vaabel,Helmut Kadari, Leo Leesment ja Elmar Ilus).20Oras, Ants, 2002, 232–233.211944. a. sügisel põgenesid nt. <strong>rahva</strong>luuleteadlane Oskar Loorits, luuletaja ja kirjandusteadlaneGustav Suits, keeleteadlane Julius Mark, õigusteadlane Jüri Uluots,keeleteadlane Peeter Arumaa, klassikaline filoloog Pärtel Haliste, pedagoogikateadlaneJuhan Tork, soome keele lektor Aino Suits-Thauvon, mikrobioloog Karl9 8
Schlossmann, keeleteadlane Andrus Saareste, majandusgeograaf Edgar Kant,õigusteadlane Adolf-August Perandi, arstiteadlane Harald Perli. Juba 1940. a. asusSoome geograaf August Ferdinand Tammekann.22Kalits, Johannes, 1960, 341.23„Tallinna Polütehniline Instituut”, 1986, 99; ERA, f. R-14, n. 3, s. 66, l. 3, 4, 8.24Vt. „Tallinna Polütehniline Instituut”, 1986, 101–103.25Lühikesed semestrid olid iseloomulikud kogu selle perioodi õppetööle, mis olekspidanud toimuma 1939. ja 1940. a. õppekavade järgi, need aga nõudsid märksamahukamat auditoorset õppetööd, üle 30 eksami sooritamist, umbes 25 praktikumitegemist ning kursuseprojektide koostamist.26Rahapuudusel polnud TTÜ teadlastel sageli võimalik saada ka uurimistööksvajalikke materjale. TTÜ kaetud kulud olid nt. 1943. a. 375 240 rmk, millest õppejõududeja muu personali töötasu moodustas u. 70%. Kõrgkooli muude vajadustekatteks raha peaaegu ei jäänudki.27Vt. „Tallinna Polütehniline Instituut”, 1986, 104.28Vt. ERAF, f. 1, n. 48, s. 187, l. 1.29Samas, l. 8–9.30Samas, l. 10.31Vt. venekeelset protokolli: ERAF, f. 151, n. 6, s. 24, l. 42–44.32Ülikoolisisese komparteilise repressiivpoliitika löökide alla sattusid nt. õigusteaduskonnaprofessorid Elmar Ilus ja Helmut Kadari ning dotsendid Ilmar Rebane,Hillar Randalu, Leo Leesment ja Johannes Mäll, matemaatika-loodusteaduskonnaprofessorid Hermann Jaakson, Jaan Sarv, August Vaga jt., loomaarstiteaduskonnaprofessorid Elmar Vau, Johannes Tomberg ja Ferdinand Laja, metsateaduskonnadekaan dotsent Valdek Ritslaid, arstiteaduskonna professorid Rudolf Bernakoff,Artur Linkberg ja mitmed teised, ajaloo-keeleteaduskonna õppejõududest kuulusidlahtilaskmisele professorid Harri Moora ja Voldemar Vaga, dotsendid RichardKleis, Johannes Silvet, Valmar Adams ja mitmed teised.33ERAF, f. 1, n. 59, s. 3, l. 1.34ERAF, f. 151, n. 7, s. 4, l. 23.35Martis, E. „Üliõpilaste represseerimisest 1950–1951”. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi,25. Tartu, 1991, lk. 34–36.36Klement, Fjodor, 1983, 116.37Samas, 117–118.38ERAF, f. 151, n. 8, s. 3, l. 69.39ERAF, f. 1, n. 59, s. 11, l. 38.40Karotamm oli n-ö. leninlikul seisukohal, et põhiline, mille järgi Nõukogude võimotsustab kodanliku korra ajal üleskasvanud haritlaskaadri üle, on see, kuidas nadtöötavad uue ühiskonna ülesehitamisel. Nendest, kes ei kuuletunud ega tulnudkaasa, pidi „... eluratas üle veerema”. Samas tehti esialgu mööndusi <strong>Eesti</strong> tehniliseintelligentsi apoliitilise enamuse suhtes, kinnitades, et „tuleb osata eraldadavaenlast inimesest, kel pole küsimusest veel õiget arusaamist”. N. Karotamm.„Nõukogude <strong>Eesti</strong> kultuuriküsimusi”. Tallinn, 1947, lk. 95.41ENSV Teataja, 1945, 15, 224.42ERAF, f. 910, n. 2, s. 3, l. 76.43Koosolek 5. aprillil 1948. ERA, f. 910, n. 1, s. 12, l. 56.44Samas, l. 112.45Samas, l. 112.46Jaan Lukas, TPI sõjalise kateedri juhataja, oli arreteeritud 24. märtsil 1950 jaOlav Mullas, TPI sõjalise kateedri õppejõud, 18. märtsil 1950. Jaan Lukas surivangilaagris 1953. a.47„Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986”. Tallinn, 1986, lk. 174.48„Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986”. Tallinn, 1986, lk. 190.49Selles läkituses rõhutatakse, et „Akadeemia Ühiskonnateaduste Osakond võtabendale vastutusrikkad ülesanded tõeliselt nõukoguliku ideoloogia kindlustamisealal <strong>Eesti</strong> töötajate hulkades, tuginedes marksistlik-leninliku teooria ülivõimsalejõule, mille ees purunevad iganeva kapitalistliku maailma kõik valeõpetused”.K Õ R G H A R I D U S J A T E A D U S T Ö Ö9 9
- Page 2 and 3:
Teos on valminud Okupatsioonide Rep
- Page 4 and 5:
SAATEKSAastal 1992 kutsus EV Riigik
- Page 6 and 7:
V A L G E R A A M A Trahva hävitam
- Page 8 and 9:
V A L G E R A A M A TLiidu valimisp
- Page 10 and 11:
V A L G E R A A M A Tjuhte jt. 14.
- Page 12 and 13:
V A L G E R A A M A Tja arhiividoku
- Page 14 and 15:
V A L G E R A A M A Tpiirikaitserü
- Page 16 and 17:
V A L G E R A A M A Teestlaste osak
- Page 18 and 19:
V A L G E R A A M A TKasutatud kirj
- Page 20 and 21:
V A L G E R A A M A TEestisse tagas
- Page 22 and 23:
V A L G E R A A M A Tsaatma rindelt
- Page 24 and 25:
V A L G E R A A M A TSoome jõudnud
- Page 26 and 27:
V A L G E R A A M A THulgalisem laa
- Page 28 and 29:
V A L G E R A A M A Tannab täpsema
- Page 30 and 31:
V A L G E R A A M A TEesti diviisi
- Page 32 and 33:
V A L G E R A A M A TGailit, Karl.
- Page 34 and 35:
V A L G E R A A M A TNõmm, Toe. Ee
- Page 36 and 37:
V A L G E R A A M A TTulp, Harry. M
- Page 38 and 39:
V A L G E R A A M A TLisa 2. Eesti
- Page 40 and 41:
V A L G E R A A M A Tkeskastme medi
- Page 42 and 43:
V A L G E R A A M A TTervishoiu Rah
- Page 44 and 45: V A L G E R A A M A T1950. a. lõpu
- Page 46 and 47: V A L G E R A A M A Ttööstusettev
- Page 48 and 49: IVTERVISELE TEKITATUD PÜ SIKAHJUDH
- Page 50 and 51: V A L G E R A A M A Ttundma ning se
- Page 52 and 53: V A L G E R A A M A Tjärjel (X53,
- Page 54 and 55: V A L G E R A A M A Ttöösse, pü
- Page 56 and 57: V A L G E R A A M A TErilise koha o
- Page 58 and 59: V A L G E R A A M A Tiseseisvast Ee
- Page 60 and 61: V A L G E R A A M A T15Diagnostic a
- Page 62 and 63: V A L G E R A A M A TNoor, Heino. K
- Page 64 and 65: V A L G E R A A M A Tväitekirja. 1
- Page 66 and 67: V A L G E R A A M A TEesti delegats
- Page 68 and 69: V A L G E R A A M A TMarksismi-leni
- Page 70 and 71: V A L G E R A A M A Tsõjaaegsete e
- Page 72 and 73: V A L G E R A A M A TNSV Liidus kun
- Page 74 and 75: V A L G E R A A M A TPeale TRÜ kom
- Page 76 and 77: V A L G E R A A M A Tgeniaalsete t
- Page 78 and 79: V A L G E R A A M A TEKP V kongress
- Page 80 and 81: V A L G E R A A M A Tkulutada igal
- Page 82 and 83: V A L G E R A A M A Tparteivastast
- Page 84 and 85: V A L G E R A A M A T5.5. TOTAALSE
- Page 86 and 87: V A L G E R A A M A TJärgnev Saksa
- Page 88 and 89: V A L G E R A A M A T5.7.1. EESTI A
- Page 90 and 91: V A L G E R A A M A TAastaid kiirel
- Page 92 and 93: V A L G E R A A M A TNagu Nõukogud
- Page 96 and 97: V A L G E R A A M A TJossif Vissari
- Page 98 and 99: VIKUNSTIELUJaak Kangilaski1944. a.
- Page 100 and 101: V A L G E R A A M A Tkontrolli alla
- Page 102 and 103: V A L G E R A A M A Tnagu seda teht
- Page 104 and 105: V A L G E R A A M A TEsialgu püüd
- Page 106 and 107: V A L G E R A A M A Tpildilik või
- Page 108 and 109: V A L G E R A A M A T5Mark, Reet, 2
- Page 110 and 111: V A L G E R A A M A T2600 ha, maa-a
- Page 112 and 113: V A L G E R A A M A Tlaiaulatuslike
- Page 114 and 115: VIIIOKUPATSIOONIARMEE PÕ HJUSTATUD
- Page 116 and 117: V A L G E R A A M A TObjektide inve
- Page 118 and 119: V A L G E R A A M A Tselle olid sõ
- Page 120 and 121: V A L G E R A A M A TRaukas, A. Rad
- Page 122 and 123: V A L G E R A A M A TKäesolevas ü
- Page 124 and 125: V A L G E R A A M A Tvastukaaluks s
- Page 126 and 127: V A L G E R A A M A Tmis avaldusid
- Page 128 and 129: V A L G E R A A M A TTaolisel „al
- Page 130 and 131: V A L G E R A A M A TIgale perioodi
- Page 132 and 133: V A L G E R A A M A TÜhtlasi viidi
- Page 134 and 135: V A L G E R A A M A TTabel 6. Mõne
- Page 136 and 137: V A L G E R A A M A TTabel 7. Eesti
- Page 138 and 139: V A L G E R A A M A TEesti majandus
- Page 140 and 141: V A L G E R A A M A T9.2.7. SISSE-
- Page 142 and 143: V A L G E R A A M A Tpüsihindades)
- Page 144 and 145:
V A L G E R A A M A TSamavõrra eks
- Page 146 and 147:
V A L G E R A A M A Tametlikust kur
- Page 148 and 149:
V A L G E R A A M A T17Allikas: „
- Page 150 and 151:
V A L G E R A A M A Tуправле