Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

More documents

Recommendations

Info

V A L G E R A A M A TNSV Liidus kuni Jossif Stalini surmani 1953. a. Siis algasid teatud muutused.1953. a. sai NLKP I sekretäriks Nikita Hru‰t‰ov, kes esines 1956. a.NLKP 20. kongressi kinnisel istungil ettekandega J. Stalini isiku kultusekahjulikest tagajärgedest. Kongress arutas Stalini isikukultuse küsimustja mõistis selle hukka. Ideoloogiline võitlus isikukultuse ja riigi edasisearengu ümber puhkes uuesti 1957. a. juunis, kui NLKP KK pleenumpaljastas ja kõrvaldas riigi juhtimisest partei peajoone vastased fraktsionäärid.Järgnevatel aastatel viidi läbi piiratud ulatusega majandusreformidning mõningane ideoloogiline liberaliseerimine, mida hakatinimetama Hru‰t‰ovi sulaks. Liiduvabariigid said õigusi juurde, eriti olulineoli rahvamajandusnõukogude loomine 1957. a. Kommunismi ehitamisekavad ja poliitilised suundumused jäid aga sisuliselt endisteks.NSV Liidu arengu suund muutus jälle 1964. a., kui võimule tuli LeonidBreÏnev. Ideoloogiasfääris algasid uued piirangud. 1970. aastate keskelhakkasid stagnatsioon ja majandusraskused süvenema. Kommunismiehitamise suured plaanid takerdusid lõplikult. Võidule pääses tagurliktees nn. ühtsest nõukogude rahvast, see sai aluseks uuele venestuslainele.L. BreÏnevi võimu aega hakati hiljem nimetama stagnatsiooniperioodiks,paljude arvates aga oleks õigem nimetada seda poststalinismiks.1985. a. tõusis NSV Liidu juhiks Mihhail Gorbat‰ov, kes püüdis nn.uutmispoliitika abil alustada õige sotsialismi ülesehitamist ja päästaNSV Liitu kokkuvarisemisest.Okupeeritud Eesti kohalikud juhid täitsid 1940. aastast alates püüdlikultkõiki NSV Liidu ideoloogilise keskvõimu soovitusi ja korraldusi.Teise Nõukogude okupatsiooni alguses püsisid veel teatud illusioonidEesti piiratud autonoomia võimaluste suhtes. Kuid 1947–1948 rakendatistalinism kogu oma hoolimatus jõhkruses ka Eestis. 1949. aastast hakkasidEestis üha rohkem domineerima Venemaa eestlastest kommunistid,partei- ja riigiametnikud, kelle maailmapilt ja ideoloogilised arusaamadolid kujunenud NSV Liidus stalinistlik-totalitaarse süsteemi raames. 1949.a. teravnes võimuvõitlus EK(b)P juhtkonnas oluliselt. Kujunesid kindlapiirilisedleerid ja vastasseisud. 1950. a. märtsis toimunud EK(b)P KK VIIIpleenumil saavutasid Venemaal sündinud eestlastest kommunistid Ivan(Johannes) Käbini juhtimisel võimuvõitluses täieliku võidu. Järgneva puhastusekäigus kõrvaldati parteist suur osa kohalikest kommunistidest.Algas nõiajaht teadusasutustes, kõrgkoolides ja loomeliitudes, hävitatikättesaadud eestiaegseid raamatuid. Riigivõim soosis pealekaebamistja salasüüdistusi. Kui NSV Liidus stalinistlik terrorireÏiim likvideeriti, jäidEestis selle aktiivsed juurutajad ja okupatsioonijõudude käsilased endiseltvõimule, tehes ainult suhteliselt väikesi järeleandmisi. I. Käbin püsisEK(b)P (hiljem EKP) eesotsas 1950–1978, seega 28 aastat, ning jõudis1978–1983 olla veel ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. 1978. a. saiEKP I sekretäriks Venemaa eestlane Karl Vaino, kes oli sellel ametikohal10 aastat ja rakendas püüdlikult venestamispoliitikat.7 6
5.4.1. TARTU ÜLIKOOLKommunistlik partei ja selle TRÜ algorganisatsioon asuvad ülikoolisovetiseerima. 17. novembril 1944 avasid okupatsioonivõimudideoloogilistel kaalutlustel kiirustades Tartu Riikliku Ülikooli uuesti ningsee jätkas tegevust 1940/41. õppeaastal kujundatud struktuuri ja õppeplaanidealusel. Üliõpilaste nimekirjas oli 1455 inimest, neist esimeselekursusele võetuid 543.TRÜ kolmeliikmeline parteialgorganisatsioon alustas tegevust 25. oktoobrilsekretär Lydia Rootsi juhtimisel. 1945. a. kevadel kuulus sellesse11 partei liiget ja 3 liikmekandidaati. Mitmeks aastakümneks jäid parteiorganisatsioonining selle juhtide põhimuredeks ideoloogiline kasvatustöö,soosikute juhtivatele ametikohtadele edutamine nii ülikoolis kui kamujal ning ideoloogilistel põhjustel kõlbmatuks arvatud eriteadlaste jaõppejõudude ülikoolist väljatõrjumine. Samas tuleb silmas pidada, etülikooli juhtorganid ei olnud oma kaadripoliitikas kaugeltki iseseisvadja vabad.Juhtivtöötajate kontrollimiseks ja iga pisutki olulisema edutamise jälgimiseksoli NSV Liidus rakendatud üleriigiline NLKP Keskkomitee ametikohtadenomenklatuur, millesse arvatud ametikohtadel töötajate kohtapeeti üksikasjalikku arvestust ning koostati põhjalikud isiklikud toimikud.See nomenklatuur oli kaheastmeline: üleliiduline (NLKP Keskkomitee) javabariiklik (EKP Keskkomitee). Nomenklatuursete ametikohtade arv kasvas,1947. a. alguses suurendati ka TRÜ nn. üleliiduliste ametikohtadearvu. Täiendavalt arvati NLKP Keskkomitee nomenklatuuri hulka mitmekateedri juhatajad (NSV Liidu ja Eesti NSV ajalugu; riigiõiguse teooria jaajalugu; rahvusvaheline õigus; administratiivõigus; tsiviilõigus ja -protsess;maa- ja kolhoosiõigus; riigiõigus; kriminaalõigus ja -protsess). EKPKeskkomitee nomenklatuuri hulka lisati dialektilise ja ajaloolise materialismi,üldajaloo, kirjandusloo ja rahvaluule kateedri juhatajate ametikohad.Ka nn. arvestusliku reservi nomenklatuuri kohtade hulka laiendati.Kõikide nendel ametikohtadel töötavate inimeste kohta tuli kiiremas korrasesitada EKP Keskkomiteele põhjalikud isiklikud toimikud. 28See uus kord kitsendas tunduvalt TRÜ ja teiste kõrgkoolide ning teadusasutusteoma kaadripoliitika ajamist ning kärpis suuresti valikuvabadustvakantsete akadeemiliste ametikohtade täitmisel. Kompartei jälgis kõikiülikooli kaadrialaseid liikumisi üha üksikasjalikumalt ning valiku ja edutamisepõhieeldusteks ei olnud enam erialane kompetentsus ja andekus, vaidisiku ideoloogiline lojaalsus ja suurel määral ka sotsiaalne päritolu.1947–1953 sai Eestis ideoloogiarinde üha teravnevaks probleemiksnn. kodanlike natsionalistide paljastamine ja elimineerimine. Kuigi kodanlikunatsionalismi ilmingute ja sisu kohta polnud antud mingeid pädevaidmääratlusi, sobis see suurepäraselt okupatsioonivõimude peaaegu igatasandi ideoloogiaarsenali.K Õ R G H A R I D U S J A T E A D U S T Ö Ö7 7
Page 2 and 3:
Teos on valminud Okupatsioonide Rep
Page 4 and 5:
SAATEKSAastal 1992 kutsus EV Riigik
Page 6 and 7:
V A L G E R A A M A Trahva hävitam
Page 8 and 9:
V A L G E R A A M A TLiidu valimisp
Page 10 and 11:
V A L G E R A A M A Tjuhte jt. 14.
Page 12 and 13:
V A L G E R A A M A Tja arhiividoku
Page 14 and 15:
V A L G E R A A M A Tpiirikaitserü
Page 16 and 17:
V A L G E R A A M A Teestlaste osak
Page 18 and 19:
V A L G E R A A M A TKasutatud kirj
Page 20 and 21:
V A L G E R A A M A TEestisse tagas
Page 22 and 23: V A L G E R A A M A Tsaatma rindelt
Page 24 and 25: V A L G E R A A M A TSoome jõudnud
Page 26 and 27: V A L G E R A A M A THulgalisem laa
Page 28 and 29: V A L G E R A A M A Tannab täpsema
Page 30 and 31: V A L G E R A A M A TEesti diviisi
Page 32 and 33: V A L G E R A A M A TGailit, Karl.
Page 34 and 35: V A L G E R A A M A TNõmm, Toe. Ee
Page 36 and 37: V A L G E R A A M A TTulp, Harry. M
Page 38 and 39: V A L G E R A A M A TLisa 2. Eesti
Page 40 and 41: V A L G E R A A M A Tkeskastme medi
Page 42 and 43: V A L G E R A A M A TTervishoiu Rah
Page 44 and 45: V A L G E R A A M A T1950. a. lõpu
Page 46 and 47: V A L G E R A A M A Ttööstusettev
Page 48 and 49: IVTERVISELE TEKITATUD PÜ SIKAHJUDH
Page 50 and 51: V A L G E R A A M A Ttundma ning se
Page 52 and 53: V A L G E R A A M A Tjärjel (X53,
Page 54 and 55: V A L G E R A A M A Ttöösse, pü
Page 56 and 57: V A L G E R A A M A TErilise koha o
Page 58 and 59: V A L G E R A A M A Tiseseisvast Ee
Page 60 and 61: V A L G E R A A M A T15Diagnostic a
Page 62 and 63: V A L G E R A A M A TNoor, Heino. K
Page 64 and 65: V A L G E R A A M A Tväitekirja. 1
Page 66 and 67: V A L G E R A A M A TEesti delegats
Page 68 and 69: V A L G E R A A M A TMarksismi-leni
Page 70 and 71: V A L G E R A A M A Tsõjaaegsete e
Page 74 and 75: V A L G E R A A M A TPeale TRÜ kom
Page 76 and 77: V A L G E R A A M A Tgeniaalsete t
Page 78 and 79: V A L G E R A A M A TEKP V kongress
Page 80 and 81: V A L G E R A A M A Tkulutada igal
Page 82 and 83: V A L G E R A A M A Tparteivastast
Page 84 and 85: V A L G E R A A M A T5.5. TOTAALSE
Page 86 and 87: V A L G E R A A M A TJärgnev Saksa
Page 88 and 89: V A L G E R A A M A T5.7.1. EESTI A
Page 90 and 91: V A L G E R A A M A TAastaid kiirel
Page 92 and 93: V A L G E R A A M A TNagu Nõukogud
Page 94 and 95: V A L G E R A A M A Ttänava ringau
Page 96 and 97: V A L G E R A A M A TJossif Vissari
Page 98 and 99: VIKUNSTIELUJaak Kangilaski1944. a.
Page 100 and 101: V A L G E R A A M A Tkontrolli alla
Page 102 and 103: V A L G E R A A M A Tnagu seda teht
Page 104 and 105: V A L G E R A A M A TEsialgu püüd
Page 106 and 107: V A L G E R A A M A Tpildilik või
Page 108 and 109: V A L G E R A A M A T5Mark, Reet, 2
Page 110 and 111: V A L G E R A A M A T2600 ha, maa-a
Page 112 and 113: V A L G E R A A M A Tlaiaulatuslike
Page 114 and 115: VIIIOKUPATSIOONIARMEE PÕ HJUSTATUD
Page 116 and 117: V A L G E R A A M A TObjektide inve
Page 118 and 119: V A L G E R A A M A Tselle olid sõ
Page 120 and 121: V A L G E R A A M A TRaukas, A. Rad
Page 122 and 123:
V A L G E R A A M A TKäesolevas ü
Page 124 and 125:
V A L G E R A A M A Tvastukaaluks s
Page 126 and 127:
V A L G E R A A M A Tmis avaldusid
Page 128 and 129:
V A L G E R A A M A TTaolisel „al
Page 130 and 131:
V A L G E R A A M A TIgale perioodi
Page 132 and 133:
V A L G E R A A M A TÜhtlasi viidi
Page 134 and 135:
V A L G E R A A M A TTabel 6. Mõne
Page 136 and 137:
V A L G E R A A M A TTabel 7. Eesti
Page 138 and 139:
V A L G E R A A M A TEesti majandus
Page 140 and 141:
V A L G E R A A M A T9.2.7. SISSE-
Page 142 and 143:
V A L G E R A A M A Tpüsihindades)
Page 144 and 145:
V A L G E R A A M A TSamavõrra eks
Page 146 and 147:
V A L G E R A A M A Tametlikust kur
Page 148 and 149:
V A L G E R A A M A T17Allikas: „
Page 150 and 151:
V A L G E R A A M A Tуправле
show all

Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?