Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

V A L G E R A A M A TEKP V kongressi eel leiame TPI parteiorganisatsiooni kinnise üldkoosolekuotsusest (15. oktoober 1948) järgmist: „Instituudi juhtivaidkaadreid on puhastatud inimestest, kes ei olnud suutelised teostamaõiget nõukogulikku õppe- ja kasvatustööd TPI-s ning olid nõukogudeühiskonnale ideoloogiliselt ja poliitiliselt võõraks elemendiks (prof. Võrk,dotsent Oengo, assist. Hellam)” ning et „direktori ja direktori asetäitja(...) kohtadele on määratud uued töötajad.” 44 Otsuses tuuakse positiivsesaavutusena esile seegi, et „ainuüksi 1947/48. õppeaasta vältel on Instituudistvälja heidetud 30 üliõpilast, kui sotsiaalselt võõras element”. 45Erilise hoo ja mastaabi saavad nn. ideoloogiast ja sotsiaalsest päritolusttulenevad repressioonid pärast EKP Keskkomitee VIII pleenumit(märts 1950). TPI 51-liikmelise parteialgorganisatsiooni seitse ja pooltundi kestnud üldkoosolek arutas personaalküsimusi ning kuulas ära ettekandeVIII pleenumi tulemustest. Personaalküsimuste osas otsustati:„Erit, Voldemar välja heita parteist, kui juhuslikult parteisse vastuvõetu...(...) Lukas, Jaan Marki pg. välja heita parteist... (...) Mullas, Olav Jüri pg.välja heita parteist... (...)” Kahe viimase puhul oli väljaheitmise aluseksfakt, et „...Lukas ja Mullas on arreteeritud Julgeoleku võimude poolt...”. 46Üldkoosolekul kõlanud sõnavõttudes osutati mitmetele õppejõududelekui võõrale ja kahjulikule elemendile ning nõuti nende kõrvaldamist instituudist.Lisaks prof. Ottomar Maddisonile arvati nn. kahjurite hulka veelprofessorid Paul Kogerman, Schmidt ja Jaan Kark ning dotsendid OskarKirret, Hugo Oengo, Georg Mets ja Bernhard Veimer. 1940. aastate lõpusja 1950. aastate algupoolel kaotasid instituudis töö mitmed silmapaistvadõppejõud. Vallandati tehnikakõrghariduse rajaja prof. O. Maddison japrof. J. Kark, vallandati ja arreteeriti prof. Hans Võrk, kes mõisteti 1951. a.süüdi Nõukogude-vastases agitatsioonis. 1950. a. arreteeriti sõjandusalaõppejõud O. Mullas ja J. Lukas, viimane suri vangilaagris 1953. a.TPI parteiorganisatsiooni repressiivpoliitika takistas aastatel 1945–1951 oluliselt kõrgkooli õppetööd ja teaduslikku tegevust ning pärssispaljude inimeste arenguvõimalusi.Nagu eespool juba viidatud, nihkusid nn. ideelis-poliitiline tegevus jaideoloogiline kasvatustöö 1950. aastate keskpaigast alates üha rohkemideoloogiatööga vahetult seotud kateedrite õlule.Ühiskonnateaduste teaduskond – kommunismiideede juurutamise,ideoloogilise kalibreerimise ja kontrolli teaduskond. 1945.aastast tegutses TPI-s 2 vastavat kateedrit: 1) marksismi-leninismi alusteja 2) poliitilise ökonoomia kateeder. 1961/62. õppeaastal oli marksismi-leninismialuste ja poliitilise ökonoomia õpetamisega ametis juba 3kateedrit: iseseisvaks reorganiseeritud filosoofiakateeder, NLKP ajalookateeder ja poliitilise ökonoomia kateeder. 1963. a., tulenevalt NLKPjuunipleenumi otsustest ideoloogiatöö kohta, organiseeriti kiires korraska TPI-s veel üks keskne ideoloogiatöö kateeder – teadusliku kommunismikateeder. Need 4 kateedrit jäid tervelt kolmekümneks järgmiseks aastaks8 2