Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

V A L G E R A A M A Tpüsihindades). 44 N-ö. hindade kontekstis muutus Eesti tootmisstruktuurüha ebaefektiivsemaks. Seda muutust võiks mõõta toodetud ja tarbitudrahvatulu hinnaindeksite suhtarvuga (toetudes rahvusvahelises kaubanduseskasutatava eksport- ja importkaupade hinnaindeksite suhtarvuterms of trade loogikale), mille väärtus aastail 1971–1988 oli 0,844.Põhimõtteliselt peaks see suhtarv rääkima Eesti majanduse vähesest kohanemisvõimestmuutunud hinnaolude puhul. Seda ei saa Eestile siiskiette heita, sest NSV Liidu ühtse majandussüsteemi jaoks olid liiduvabariigidüksnes abstraktsioon ja tasakaaluhinnad tundmatud.Sisuliselt sama loogika järgi tuleks käsitleda ka katseid hinnata Eestiterritooriumil laekunud tulude ülekandmist eelarvesüsteemi kaudu NSVLiidu riigieelarvesse ja NSV Liidu riigieelarvest Eesti NSV-le „eraldatud”vahendeid resp. ülekandeid Eesti NSV riigieelarvesse. Arno Susi arvutustekohaselt suunati näiteks Eestis laekunud käibemaksust NSV Liiduriigieelarvesse 8,2 ja elanikkonnalt kogutud tulumaksust 1,9 mrd. rubla,ettevõtete kasumimaksetena läks üleliidulisse eelarvesse 3,9 mrd. rubla.Sellele lisandusid lastetus- ja põllumajandusmaks ning Eesti NSV riigieelarvestnn. üleliidulistesse fondidesse tarnitud liha- ja piimasaadustening kartuli varumis- ja realiseerimishinna vahed. Teiselt poolt olevatEesti Arno Susi hinnangul neil aastail saanud NSV Liidu riigieelarvestpensionide maksmiseks 3,4 miljardit rubla ja kapitaalmahutuste netolaekumistena3,9 miljardit rubla. 45Tagantjärele võib taolisi arvutusi käsitleda taasiseseisvumisegseteemotsionaalsete hinnangutena, mille sisuline väärtus ja adekvaatsetõlgendamise võimalus on tänapäeval enam kui küsitav, pealegi on erinevateaegade rubladel, isegi vahepealseid denominatsioone arvestades,erinev ostujõud.9.3. MILLINE OLI EESTI NSV MAJANDUSE ARENGUTASE?Nõukoguliku majandamise tegelikku „hinda” ja majandusliku kolonisatsioonitagajärjel kaotatut oli ja on võrdlemisi raske (kui mitte võimatu)kvantitatiivselt hinnata. Nii nagu kogu NSV Liidu majandus, oli ka EestiNSV majandus oma olemuselt sürrealistlik majandus, mida iseloomustasidühest küljest silmatorkavalt kõrged tootmisnäitajad (ja potentsiaalseltkõrged kohad maailma riikide pingereas), teisest küljest aga üleüldine jajärjest süvenenud defitsiit kõikide ressursside ja tarbekaupade osas. Niinäiteks toodeti 1988. a. Eestis 1 elaniku kohta 11 188 kWh elektrienergiat(Soomes, Rootsis ja Saksamaa LV-s vastavalt 10 846, 20 104 ja 7101 kWh),liha 145 kg (73, 67 ja 96 kg), piima 818 kg (556, 406 ja 405 kg), võid20,7 kg (11,0, 8,1 ja 6,9 kg), tsementi 762 kg, mineraalväetisi 156 kg,puuvillast riiet 122 m 2 jm. 46See oli eeskätt riiklikule direktiivsele planeerimisele toetunud tootminetootmise enda pärast (statistika tõepärasus on siingi iseküsimus), pealegi1 4 6