V A L G E R A A M A Tvastukaaluks senisele valdavalt turupõhisele arengule. Kogu ühiskonnas<strong>läbi</strong> viidud natsionaliseerimisega eemaldati tootjad tootmisvahendeist(<strong>Eesti</strong>s Vabariigis olid ülekaalus väikeettevõtted, kus omanik oli ühtlasiiseendale tööandjaks), <strong>Eesti</strong> majandus aga maailmamajandusest. Siinsedloodusvarad, tootmisvõimsused ja rahalised ressursid allutati NSV Liidukeskvõimu taotlustele.<strong>Eesti</strong> majanduse allutamist NSV Liidu keskvõimu huvidele iseloomustavadpõhimõttelised nihked väliskaubanduse geograafilises struktuuris.II maailmasõja puhkemisest 1939. aasta sügisel vältimatult johtunudväliskaubanduse orienteerumine Saksamaale ja NSV Liidule elas peatseltüle järjekordse muutuse – ajavahemikus 1940. aasta augustist sama aastanovembrini läks vastsest <strong>Eesti</strong> NSV-st väljaveetud toodangust NSV Liidusiseturule 84,3% (tabel 1). Taoline ida- ja läänekaubanduse vahekord oliiseloomulik kogu Nõukogude perioodile.Tabel 1. II maailmasõja puhkemisest ja NSV Liidu koosseisu inkorporeerimisestjohtunud nihked <strong>Eesti</strong> väliskaubanduse geograafilises jaotumuses1938 1939I–VII1939IX–XII1940I–VII1940VIII–XIEksport:Suurbritannia 34,0 37,9 3,0 0,7 –Saksamaa 31,4 30,0 46,1 49,6 12,5Soome 5,6 5,2 8,1 6,1 0,1USA 4,4 3,3 10,0 0,0 0,0Rootsi 4,3 4,8 11,5 5,2 2,0NSV Liit 4,2 3,4 8,2 22,6 84,3*Muud 16,1 15,4 13,1 15,8 1,1Import:Saksamaa 31,1 32,5 52,0 49,6 22,9Suurbritannia 17,9 20,4 5,6 1,6 0,3Rootsi 8,2 5,5 3,2 3,3 2,3USA 6,6 8,0 6,8 4,4 1,7NSV Liit 4,9 3,6 8,7 19,8 61,2*Soome 4,4 3,5 4,0 1,2 1,2Muud 26,9 26,5 19,7 20,1 10,4* K. a. Läti ja Leedu.<strong>Eesti</strong> okupeerimine ja inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu tõi endagakaasa ressursside tasakaalustamata väljaveo: juunis ja juulis 1940ületas formaalselt iseseisva <strong>Eesti</strong> eksport NSV Liitu impordi sealt 96,1%võrra (vastavalt 5,7 ja 2,9 mln. kr.) ning juba inkorporeerituna järgneva1 2 8
4 kuul jooksul 39,5% võrra (vastavalt 31,0 ja 22,2 mln. kr.). Vaatamatakõikvõimalikele aktsioonidele (tööpäeva pikendamine, administratiivnesund jms.) andis esimene Nõukogude võimu aasta tagasilöögi ka tootmismahtudes.Kahjuks on nii esimese Nõukogude okupatsiooni kui kaSaksa okupatsiooni aastad jäänud <strong>Eesti</strong> majandusajaloo kõige vähemuuritud perioodiks ning nende kohta arvestatavat statistilist teavet ei ole.Statistika ja majandusanalüüsi sobimatusest uuele võimule räägib seegi,et kohe pärast <strong>Eesti</strong> omariikluse hävitamist lõpetati nii „<strong>Eesti</strong> StatistikaKuukirja” kui ka ajakirja „Konjunktuur” väljaandmine.Kahetsusega tuleb tõdeda, et selle ajajärgu majanduse käsitlusteston jäänud ületamatuks koguteoses „<strong>Eesti</strong> riik ja <strong>rahva</strong>s II maailmasõjas”ilmunud ülevaateartiklid, mis olid otseselt suunatud esimese Nõukogudeokupatsiooni poolt <strong>Eesti</strong> majandusele tekitatud kahju selgitamisele. 3Seetõttu tuleb nüüdki paratamatult piirduda Harald Nurga toonase kokkuvõtlikutõdemusega: „Seda kaotust pole materiaalselt üldse võimalikhinnata ega ka asendada. Hävitati kõik eesti <strong>rahva</strong> hoiused ja muudsäästud. Tööstuskäitistes monteeriti maha masinad ja viidi N. Liitu …Enne maalt taganemist hävitas punaarmee palju tööstusettevõtteid,jõujaamu, transpordivahendeid, inventari, kariloomi ning elumaju niilinnades kui ka maal … Suured kogused eesti kaupu veeresid ühegireaalse vastutasuta N. Liitu. <strong>Eesti</strong> lülitati täielikult välja vabas maailmastoimuvast normaalsest majanduslikust, tehnilisest ja kultuurilisest arengust.Kõigi nende kahjude umbkaudnegi arvestamine – niivõrd, kuivõrdsee üldse on võimalik – nõuaks ulatuslikke eriuurimusi.” 4Vahetust sõjategevusest ja aastail 1941–1944 „varade evakueerimisest”(nii itta kui ka läände) johtunud otseseid sõjakahjusid hinnati NSVLiidus tollases vääringus ametlikult 16 mrd. rublale. Väidetavalt hävis sõjakäigus 45% <strong>Eesti</strong> tööstuse tootmisvõimsustest (sh. 90% kütusetööstuse,75% tekstiilitööstuse, 60% metsa-, puidu-, tselluloosi- ja paberitööstuse,55% keemiatööstuse ning 35% masina- ja metallitööstuse tootmisvõimsustest).5 Põllumajanduses vähenes veiste arv ajavahemikul 1941–194524,0% (sh. lehmade arv 43,6%, sigade arv 38,5% ja hobuste arv 19,0%. 6Neisse, eriti tööstust puudutavatesse numbritesse tuleb siiski suhtudaeelarvamuslikult. Nimelt sõltus reparatsiooni suurus „üleskirjutatud”kahjudest, mistõttu NSV Liit oli enesestmõistetavalt huvitatud võimalikultsuuremate sõjakahjude näitamisest.Analoogseid hinnanguid, eeskätt 1940.–1941. aastal põllumajanduseletekitatud kahjude osas, on esitatud 1943 ilmunud koguteoses „<strong>Eesti</strong><strong>rahva</strong> kannatuste aasta”. Arvestuste kohaselt moodustas esimese Nõukogudevõimu aastaga põllumajandusele tekitatud otsene kahju umbes200 mln. riigimarka, kusjuures sellesse summasse polnud arvatud ühistegevuselepõhjustatud kaotusi. Otsesele kahjule, mis seisnes tõukarja jahobuste „evakueerimises”, talude mahapõletamises ja tootmisvahenditehävitamises, kaasnesid Nõukogude maareformi järelmina kaudsed kahjud,M A J A N D U S K A H J U D1 2 9
- Page 2 and 3:
Teos on valminud Okupatsioonide Rep
- Page 4 and 5:
SAATEKSAastal 1992 kutsus EV Riigik
- Page 6 and 7:
V A L G E R A A M A Trahva hävitam
- Page 8 and 9:
V A L G E R A A M A TLiidu valimisp
- Page 10 and 11:
V A L G E R A A M A Tjuhte jt. 14.
- Page 12 and 13:
V A L G E R A A M A Tja arhiividoku
- Page 14 and 15:
V A L G E R A A M A Tpiirikaitserü
- Page 16 and 17:
V A L G E R A A M A Teestlaste osak
- Page 18 and 19:
V A L G E R A A M A TKasutatud kirj
- Page 20 and 21:
V A L G E R A A M A TEestisse tagas
- Page 22 and 23:
V A L G E R A A M A Tsaatma rindelt
- Page 24 and 25:
V A L G E R A A M A TSoome jõudnud
- Page 26 and 27:
V A L G E R A A M A THulgalisem laa
- Page 28 and 29:
V A L G E R A A M A Tannab täpsema
- Page 30 and 31:
V A L G E R A A M A TEesti diviisi
- Page 32 and 33:
V A L G E R A A M A TGailit, Karl.
- Page 34 and 35:
V A L G E R A A M A TNõmm, Toe. Ee
- Page 36 and 37:
V A L G E R A A M A TTulp, Harry. M
- Page 38 and 39:
V A L G E R A A M A TLisa 2. Eesti
- Page 40 and 41:
V A L G E R A A M A Tkeskastme medi
- Page 42 and 43:
V A L G E R A A M A TTervishoiu Rah
- Page 44 and 45:
V A L G E R A A M A T1950. a. lõpu
- Page 46 and 47:
V A L G E R A A M A Ttööstusettev
- Page 48 and 49:
IVTERVISELE TEKITATUD PÜ SIKAHJUDH
- Page 50 and 51:
V A L G E R A A M A Ttundma ning se
- Page 52 and 53:
V A L G E R A A M A Tjärjel (X53,
- Page 54 and 55:
V A L G E R A A M A Ttöösse, pü
- Page 56 and 57:
V A L G E R A A M A TErilise koha o
- Page 58 and 59:
V A L G E R A A M A Tiseseisvast Ee
- Page 60 and 61:
V A L G E R A A M A T15Diagnostic a
- Page 62 and 63:
V A L G E R A A M A TNoor, Heino. K
- Page 64 and 65:
V A L G E R A A M A Tväitekirja. 1
- Page 66 and 67:
V A L G E R A A M A TEesti delegats
- Page 68 and 69:
V A L G E R A A M A TMarksismi-leni
- Page 70 and 71:
V A L G E R A A M A Tsõjaaegsete e
- Page 72 and 73:
V A L G E R A A M A TNSV Liidus kun
- Page 74 and 75: V A L G E R A A M A TPeale TRÜ kom
- Page 76 and 77: V A L G E R A A M A Tgeniaalsete t
- Page 78 and 79: V A L G E R A A M A TEKP V kongress
- Page 80 and 81: V A L G E R A A M A Tkulutada igal
- Page 82 and 83: V A L G E R A A M A Tparteivastast
- Page 84 and 85: V A L G E R A A M A T5.5. TOTAALSE
- Page 86 and 87: V A L G E R A A M A TJärgnev Saksa
- Page 88 and 89: V A L G E R A A M A T5.7.1. EESTI A
- Page 90 and 91: V A L G E R A A M A TAastaid kiirel
- Page 92 and 93: V A L G E R A A M A TNagu Nõukogud
- Page 94 and 95: V A L G E R A A M A Ttänava ringau
- Page 96 and 97: V A L G E R A A M A TJossif Vissari
- Page 98 and 99: VIKUNSTIELUJaak Kangilaski1944. a.
- Page 100 and 101: V A L G E R A A M A Tkontrolli alla
- Page 102 and 103: V A L G E R A A M A Tnagu seda teht
- Page 104 and 105: V A L G E R A A M A TEsialgu püüd
- Page 106 and 107: V A L G E R A A M A Tpildilik või
- Page 108 and 109: V A L G E R A A M A T5Mark, Reet, 2
- Page 110 and 111: V A L G E R A A M A T2600 ha, maa-a
- Page 112 and 113: V A L G E R A A M A Tlaiaulatuslike
- Page 114 and 115: VIIIOKUPATSIOONIARMEE PÕ HJUSTATUD
- Page 116 and 117: V A L G E R A A M A TObjektide inve
- Page 118 and 119: V A L G E R A A M A Tselle olid sõ
- Page 120 and 121: V A L G E R A A M A TRaukas, A. Rad
- Page 122 and 123: V A L G E R A A M A TKäesolevas ü
- Page 126 and 127: V A L G E R A A M A Tmis avaldusid
- Page 128 and 129: V A L G E R A A M A TTaolisel „al
- Page 130 and 131: V A L G E R A A M A TIgale perioodi
- Page 132 and 133: V A L G E R A A M A TÜhtlasi viidi
- Page 134 and 135: V A L G E R A A M A TTabel 6. Mõne
- Page 136 and 137: V A L G E R A A M A TTabel 7. Eesti
- Page 138 and 139: V A L G E R A A M A TEesti majandus
- Page 140 and 141: V A L G E R A A M A T9.2.7. SISSE-
- Page 142 and 143: V A L G E R A A M A Tpüsihindades)
- Page 144 and 145: V A L G E R A A M A TSamavõrra eks
- Page 146 and 147: V A L G E R A A M A Tametlikust kur
- Page 148 and 149: V A L G E R A A M A T17Allikas: „
- Page 150 and 151: V A L G E R A A M A Tуправле
Change language