Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

V A L G E R A A M A TEesti majanduse konkurentsivõime langust iseloomustas seegi, et1980. aastail suudeti Eesti tööstustoodangust müüa välisturgudel 2–3%(tabel 9), seejuures vabalt konverteeritava valuuta eest üksnes 0,4–0,5%.Isoleeritus maailmamajandusest ja sellest lähtuv mugandumine kõigegaleppinud NSV Liidu siseturu jaoks tootmisel ning absoluutne kaitstusmaailmaturu võimaliku konkurentsi eest viisid lõppkokkuvõttes siinsetootmise tehnoloogilise ja majandusliku mahajäämuse süvenemisele,tootmiskultuuri mandumisele ning toodangu konkurentsivõime languselevälisturgudel. 1980. aastate teisel poolel võis vabalt konverteeritavavaluuta eest realiseeritud toodangu väärtust hinnata 50–60 mln. dollarile,mis arvestatuna 1 elaniku kohta oli ligikaudu 100 korda väiksem kuiSoome ekspordi valuutatulem.Tabel 9. Ekspordi osatähtsus Eesti tööstustoodangu müügis 1970. ja 1980.aastail (protsentides) 381970 1975 1980 1981 1982 1983 1984 1985 1986 1987 1988 19895,0 3,4 2,4 2,1 1,9 1,9 2,0 2,2 2,6 2,9 2,7 2,3Näiliselt edukalt arenenud põllumajandus ei suutnud Eestit 1980. aastateloma ressurssidega enam ära toita – isegi osa Eesti turule toodetudlihast ja piimast toetus juba sisseveetud söödale. Absoluutse tollikaitseoludes arenenud ning põhjatule NSV Liidu siseturule tootnud põllumajandussarnanes järjest vähem tõelise põllumajandusega, pigem oli tegemistsisseveetava söödateravilja (1987 ja 1988 küündis selle sissevedu 1,3 mln.tonnini) pooltööstusliku väärindamisega lihaks ja piimaks, mis omakordatarniti nn. üleliidulistesse fondidesse.9.2.6. SULETUD MAJANDUSOma olemuselt oli Eesti majandus avatud majandus üksnes NSV Liidusiseturu mõistes. Eesti oli seejuures tõepoolest üks kõige intensiivsematemajandussidemetega liiduvabariike. 1987 (viimastel loendusmaterjalidelpõhinenud detailsete ühiskondliku koguprodukti maatriksbilanssideandmeil) kuulus Eestile sisse- ja väljaveo mahult 1 elaniku kohta liiduvabariikideseas juhtpositsioon (vastavalt 2324 ja 1883 rublaga). Rahvusvaheliselvõrdlemisel kasutatav väljaveo kogumahu ja sisemajandusekogutoodangu suhtarv – 1987–1989 49–50% (teenuste väljaveduarvestamata) – oli tegelikult ülikõrge näitaja. Kõnealusel 1987. aastalveeti Eesti tööstustoodangust välja 41%, siin tarbitud tööstustoodangustmoodustas sisseveetu 45%.Eesti majanduse, sh. tööstuse suletusest räägib seegi, et ekspordiks(s. o. NSV Liidust väljaveoks) tootnud ettevõtetest enamikus ulatusekspordi osatähtsus realiseeritud toodangus paremal juhul 3–5%-ni1 4 2