Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

V A L G E R A A M A Tametlikust kursist 1 USD = 0,90 rubla. Kuna Soome rahvamajandusekogutoodang 1 elaniku kohta suurenes 1987. aastaks 14 370 dollarini,siis oleks neist eeldustest lähtumise korral Eesti arvestuslikult saamatajäänud rahvamajanduse kogutoodang aastail 1969–1987 olnud 153(±?)miljardit dollarit ehk 73% hüpoteetiliselt võimalikust rahvamajandusekogutoodangust, kui areng oleks toimunud „soomelikes” oludes. Antudarvu tähendust näitab seegi, et Eesti rahvamajanduse kogutoodangületas 4 miljardi dollari piiri alles 1996. aastal. Sellele lisanduvad keskkonnasaastamise ja loodusvarade ebaefektiivse kasutamisega tekitatudning hilisemat hüvitamist nõudnud ja nõudvad kahjud, samuti inimesteväärtushinnangute moondumisest johtunud kahjud.See on ainult üks võimalik näide ühe suhteliselt lühikese ajavahemikukohta, pealegi ülimalt hüpoteetiline. Selle statistilisi usaldatavuspiire võibküll hinnata, kuid sellel, nagu ka mudelil endal, on üksnes „teoreetiline”tähendus. Küsimus on eeskätt ikkagi selles, milliseid eeldusi on kasutatudvastava mudeli lähtekohana. Viimaste valik on paratamatult tinglikja subjektiivne. Kui arvestada, et Eurostat’i hinnangul moodustas Eestisisemajanduse kogutoodang 1 elaniku kohta 2004. aasta ostujõu pariteetiarvestades 50,5% Euroopa Liidu 25 liikmesriigi keskmisest (raha rahvusvahelistostujõudu väljendavates jooksvates hindades sellestki ainultpoole), siis Eesti kogukahju saamata jäänud tulu näol suureneb jätkuvalt.Sisemajanduse kogutoodangult 1 elaniku kohta jääb Eesti alla ka EuroopaLiidu kõige vähem arenenud vanadele liikmesriikidele (Portugali ja Kreekavastav suhtarv on 73,4% ja 81,2%). Olgu öeldud, et samal ajal Soomeületas Euroopa Liidu keskmise taseme 15 % võrra.Eeldusel, et ajalugu oleks kulgenud teisiti ja Eesti oleks saanud arenedaSoomega sarnastes poliitilistes ja majanduslikes tingimustes, ningoletusel, et sellest tulenevalt oleks Eesti tänane arengutase võrdne Soomeomaga (arvestatuna sisemajanduse kogutoodangu väärtuses 1 elanikukohta), olnuks 2003. aastal Eesti sisemajanduse kogutoodangu väärtusjooksvates hindades 37,2 mrd. eurot. Tegelikult moodustas Eesti sisemajandusekogutoodang sellest ainult kuuendiku ehk 8,0 mrd. eurot. Eestija Soome sisemajanduse kogutoodang 1 elaniku kohta oli 2003. aastalvastavalt 5941 ja 27 496 eurot.Eesti majandusele tekitatud pikaajalist kahju on hinnanud ka ÜloEnnuste samalaadses võrdluses kahjustamata või vähemkahjustatudobjektiga, s. o. turupõhiselt arenenud naaberrikidega. 57Iseloomustamaks Eesti rahvamajanduse taasiseseisvumisjärgset arenguton lisaks tabelile 12 esitatud veel „The Economist Intelligence UnitLdt.” (1998) raha ostujõu pariteeti arvestavad sisemajanduse kogutoodanguper capita võrdlevad hinnangud endiste NSV Liidu vabariikidelõikes (tabel 13). Nende andmete järgi oli Eesti kunagiste NSV Liiduvabariikide seas ainus, kellel oli pärast transformatsioonikriisi (selle põhioli Eestis 1993. a.) õnnestunud ületada 1989. aasta tase.1 5 0