Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

More documents

Recommendations

Info

VIKUNSTIELUJaak Kangilaski1944. a. kaotas Eesti umbes kolmandiku oma loovkunstnikest, sestnad põgenesid välismaale. Kodumaale jäänuile osutus raskeimaksajaks nn. stalinistlik periood (1948–1956), kuhu langes enamik represseerimistestja vanglakaristustest, kuid Nõukogude okupatsiooniideoloogiline surve ja kunstnikke ahistavad piirangud (eriti eraldatuslääne kunstist ning vaimne ja hingeline vägivald) püsisid okupatsiooniajalõpuni.6.1. ESIMENE NÕUKOGUDE OKUPATSIOON (1940–1941)Okupatsioonivõimude esialgsed eesmärgid olid kunstielus kasvõiainult välise lojaalsuse saavutamine ning püüd rahustada ja lepitadarahvast kunstielu õitsengu näitamisega. Nende eesmärkide saavutamistsoodustas Eesti iseseisvuse hävitamine samm-sammult ja variserlikeloosungite all. Sovetiseerimisplaane ei paljastatud kohe. President KonstantinPäts alistus okupantide korraldustele ja nimetas 21. juunil 1940ametisse uue, okupeerijate väljavalitud isikutest valitsuse. Kunstirahvastlepitas esialgu see, et uut valitsust juhtis Johannes Vares-Barbarus, kedaharitlaskond tundis kui avangardistlikku poeeti, ning valitsusse kuulusteisigi nimekaid haritlasi. Tõenäoliselt oli mõnel Varese valitsuse liikmelesialgu naiivseid lootusi, et Eesti võib säilitada autonoomia ja kogunidemokraatlikumaks muutuda. 1Varsti asendati esimene kollaborantlik valitsus Moskvale veel usaldusväärsemateinimestega, see samm külvas rahva seas segadust jasoodustas allaheitlikkust. Mõned kunstnikud, kes olid pettunud 1930.aastate kunstipoliitikas või kelle majandusolud olid viletsad, lasksid endmeelitada uute võimurite esialgu liberaalsetest avaldustest ja nende pakutavatestheadest teenimisvõimalustest. Tartu haritlaskond oli K. Pätsiautoritaarse võimu suhtes väga kriitiliselt meelestatud. Demokraatiapiiramine 1930. aastate II poolel oli pingestanud suhteid riigivõimu ja1 0 2
kunstnike vahel. Presidendi venna mõju Kultuurkapitali summade jagamiseleoli olnud liiga suur. Eriti kahetsusväärsed olid katsed siduda riikliktoetus nn. kutseõigusega, s. o. kunstikooli diplomi olemasoluga. Viimastpolnud mitmel silmapaistval kunstnikul, kelle haridustee oli katkendlikuksjäänud, ning selline poliitika oli kompromiteerinud riigivõimu paljudeharitlaste silmis. See aitab seletada, miks Tartu kunstiühingu „Pallas”juhatuse koosolek, mis toimus 26. juunil 1940, asus innukalt kavandamakunstielu ümberkorraldamist ja koguni saatis tervitustelegrammidmitte ainult uue valitsuse juhtidele, vaid ka NSV Liidu saadikule. 2 Paljudkunstnikud nägid muutunud poliitilises olukorras võimalust lahendadamitmeid mureküsimusi, aga ka lihtsalt karjääri teha. 1940. a. II poolelkerkisid esile peamiselt nooremad, seni vähemtunnustatud kunstnikud,mitmed vanemad või konservatiivsemad kunstnikud seevastu jäid isevõi tõrjuti kõrvale. 3 NSV Liidus oli selleks ajaks juba ainuvalitsevaks jakohustuslikuks saanud nn. sotsialistliku realismi juurutamine, kuid Eestiuued võimurid sellega ei kiirustanud. Rõhutati hoopis kunsti tähtsustja kiideti kunstnikkonda enneolematul viisil ja määral. 4 Riigi raha eesttelliti okupantidele meelepärase temaatikaga kunsti, sealhulgas igasugustemiitingute ja rongkäikude kujundusi, kuid raha jätkus ka poliitiliseltneutraalse kunsti jaoks. 5Kunstiteoste vormile esialgu väga karme ettekirjutusi ei tehtud, kuidalustati kunstnike allutamist nõukogulikule bürokraatiale. Selleks õnnestusära kasutada asjaolu, et paljud kunstnikud soovisid luua üle-eestilistkunstnike kutseorganisatsiooni. Eesti Vabariigis polnud selle loominekorda läinud ja seetõttu võtsid paljud kunstnikud aktiivselt osa 25. juulil1940 korraldatud üleriiklikust kunstnike kongressist. Selle ettevalmistamiseksmoodustati juuli alguses organiseerimistoimkond. Tartu kunstnikudvalisid sinna Aleksander Vardi, Juhan Nõmmiku, Kaarel Liimandi, ArkadioLaigo ja Ernst Jõesaare, Tallinna kunstnikud Richard Sagritsa, VoldemarMelliku, Johannes Greenbergi (valiti ka toimkonna esimeheks), FerdiSannamehe ja Adamson-Ericu (sai toimkonna sekretäriks). Haridusministeeriumisoovil lisati toimkonda kunstiteadlased Hanno Kompus,Sten Karling ja Armin Tuulse. Toimkonna esmaülesanne oli loovkunstnikenimekirja koostamine, see valmis 19. juulil 1940. 6 Nimekirja oli esialgukantud 142 kunstnikku, kes said kongressil hääleõiguse. Kongressi mandaatkomisjonlisas veel 59 nime.Kongressil kavandati kunstnike organiseerimist, kunstihariduselaiendamist ja muuseumide arendamist 7 . Mõningaid kunstnike kongressisoove asusid võimud ka ellu viima. Tartu kunstnike meeleheakstugevdati kunstikooli „Pallas” positsiooni. 1940. a. augustis avaldas noorkunstiteadlane Villem Raam optimistliku artikli Eesti muuseumide tulevikust.8 Varsti määratigi V. Raam Tallinnas asuva Riikliku Kunstimuuseumidirektoriks, Tartusse asutati Kunstimuuseum 1941. a. alguses. Kunstnikeorganiseerimise võttis aga okupatsioonivõim samm-sammult eneseK U N S T I E L U1 0 3
Page 2 and 3:
Teos on valminud Okupatsioonide Rep
Page 4 and 5:
SAATEKSAastal 1992 kutsus EV Riigik
Page 6 and 7:
V A L G E R A A M A Trahva hävitam
Page 8 and 9:
V A L G E R A A M A TLiidu valimisp
Page 10 and 11:
V A L G E R A A M A Tjuhte jt. 14.
Page 12 and 13:
V A L G E R A A M A Tja arhiividoku
Page 14 and 15:
V A L G E R A A M A Tpiirikaitserü
Page 16 and 17:
V A L G E R A A M A Teestlaste osak
Page 18 and 19:
V A L G E R A A M A TKasutatud kirj
Page 20 and 21:
V A L G E R A A M A TEestisse tagas
Page 22 and 23:
V A L G E R A A M A Tsaatma rindelt
Page 24 and 25:
V A L G E R A A M A TSoome jõudnud
Page 26 and 27:
V A L G E R A A M A THulgalisem laa
Page 28 and 29:
V A L G E R A A M A Tannab täpsema
Page 30 and 31:
V A L G E R A A M A TEesti diviisi
Page 32 and 33:
V A L G E R A A M A TGailit, Karl.
Page 34 and 35:
V A L G E R A A M A TNõmm, Toe. Ee
Page 36 and 37:
V A L G E R A A M A TTulp, Harry. M
Page 38 and 39:
V A L G E R A A M A TLisa 2. Eesti
Page 40 and 41:
V A L G E R A A M A Tkeskastme medi
Page 42 and 43:
V A L G E R A A M A TTervishoiu Rah
Page 44 and 45:
V A L G E R A A M A T1950. a. lõpu
Page 46 and 47:
V A L G E R A A M A Ttööstusettev
Page 48 and 49: IVTERVISELE TEKITATUD PÜ SIKAHJUDH
Page 50 and 51: V A L G E R A A M A Ttundma ning se
Page 52 and 53: V A L G E R A A M A Tjärjel (X53,
Page 54 and 55: V A L G E R A A M A Ttöösse, pü
Page 56 and 57: V A L G E R A A M A TErilise koha o
Page 58 and 59: V A L G E R A A M A Tiseseisvast Ee
Page 60 and 61: V A L G E R A A M A T15Diagnostic a
Page 62 and 63: V A L G E R A A M A TNoor, Heino. K
Page 64 and 65: V A L G E R A A M A Tväitekirja. 1
Page 66 and 67: V A L G E R A A M A TEesti delegats
Page 68 and 69: V A L G E R A A M A TMarksismi-leni
Page 70 and 71: V A L G E R A A M A Tsõjaaegsete e
Page 72 and 73: V A L G E R A A M A TNSV Liidus kun
Page 74 and 75: V A L G E R A A M A TPeale TRÜ kom
Page 76 and 77: V A L G E R A A M A Tgeniaalsete t
Page 78 and 79: V A L G E R A A M A TEKP V kongress
Page 80 and 81: V A L G E R A A M A Tkulutada igal
Page 82 and 83: V A L G E R A A M A Tparteivastast
Page 84 and 85: V A L G E R A A M A T5.5. TOTAALSE
Page 86 and 87: V A L G E R A A M A TJärgnev Saksa
Page 88 and 89: V A L G E R A A M A T5.7.1. EESTI A
Page 90 and 91: V A L G E R A A M A TAastaid kiirel
Page 92 and 93: V A L G E R A A M A TNagu Nõukogud
Page 94 and 95: V A L G E R A A M A Ttänava ringau
Page 96 and 97: V A L G E R A A M A TJossif Vissari
Page 100 and 101: V A L G E R A A M A Tkontrolli alla
Page 102 and 103: V A L G E R A A M A Tnagu seda teht
Page 104 and 105: V A L G E R A A M A TEsialgu püüd
Page 106 and 107: V A L G E R A A M A Tpildilik või
Page 108 and 109: V A L G E R A A M A T5Mark, Reet, 2
Page 110 and 111: V A L G E R A A M A T2600 ha, maa-a
Page 112 and 113: V A L G E R A A M A Tlaiaulatuslike
Page 114 and 115: VIIIOKUPATSIOONIARMEE PÕ HJUSTATUD
Page 116 and 117: V A L G E R A A M A TObjektide inve
Page 118 and 119: V A L G E R A A M A Tselle olid sõ
Page 120 and 121: V A L G E R A A M A TRaukas, A. Rad
Page 122 and 123: V A L G E R A A M A TKäesolevas ü
Page 124 and 125: V A L G E R A A M A Tvastukaaluks s
Page 126 and 127: V A L G E R A A M A Tmis avaldusid
Page 128 and 129: V A L G E R A A M A TTaolisel „al
Page 130 and 131: V A L G E R A A M A TIgale perioodi
Page 132 and 133: V A L G E R A A M A TÜhtlasi viidi
Page 134 and 135: V A L G E R A A M A TTabel 6. Mõne
Page 136 and 137: V A L G E R A A M A TTabel 7. Eesti
Page 138 and 139: V A L G E R A A M A TEesti majandus
Page 140 and 141: V A L G E R A A M A T9.2.7. SISSE-
Page 142 and 143: V A L G E R A A M A Tpüsihindades)
Page 144 and 145: V A L G E R A A M A TSamavõrra eks
Page 146 and 147: V A L G E R A A M A Tametlikust kur
Page 148 and 149:
V A L G E R A A M A T17Allikas: „
Page 150 and 151:
V A L G E R A A M A Tуправле
show all

Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?