V A L G E R A A M A Ttundma ning selle mõjul alla andma, vaikima või muganduma, olukorragaleppima, või veel enamgi – võimuga kaasa minema, sest see oli ka hirminimliku eneseteostuse ärajäämise ees. Hirmu ja ärevuse tekitamine oliinimsusvastaste meetmete eesmärk ja ühtlasi tagajärg. Teiselt pooltpüüti <strong>Eesti</strong> ühiskonnale kestva vägivallaga tekitatud rasket traumat <strong>rahva</strong>ühismälust kustutada lakkamatu ajupesuga, mis tähendas inimesteisiklike hoiakute, tõekspidamiste ja seisukohtade järjekindlat sunniviisilistümberkujundamist. Ajupesu objekti tunde- ja tahteelu pidimuunduma nn. Nõukogude inimesele kohaseks, tal ei tohtinud olla eirahvuslikke, religioosseid ega üldinimlikke ideaale. Süüdistused nõukogulikestnormidest kõrvalekaldumises tõid kaasa repressioone. 9Peamised vägivallameetmed olid massimõrvad, küüditamised, 10piinamised ja ähvardused. 1940.–1941. aasta sovetliku terrori ulatust,käiku ja julmust kirjeldasid üksikasjalikult Saksa okupatsioonivõimud, kestaotlesid sõjas NSV Liidu vastu eesti <strong>rahva</strong> toetust. Selle terrori ellujäänudohvrid võisid sakslaste esitatud andmeid kinnitada. Hirm Nõukogude võimutagasituleku ees sundis 1944. a. kümneid tuhandeid eestlasi kodumaaltpõgenema. Kojujäänutest allutati teise Nõukogude okupatsiooniajal väga paljud juba 1940.–1941. aastast tuntud meetmetele.Piinamist võib liigitada kehaliseks ja psüühiliseks. Mõlemat peetiNSV Liidus õigustatuks 11 ning neid rakendati kui teabe, ülestunnistusteja pealekaebuste väljapressimise rutiinseid abinõusid.Kehalise piinamise võtetest olid kasutusel peksmine, lämmatamine,tuleleegi või elektrivooluga „töötlemine”, suguelundite pigistamine, peaja kaela väänamine, pea „mahakeeramine” jt. Piinatavate kisa ja oigeidvõimendati mõnel pool valjuhääldeist või heliplaadilt . 12Psüühilise piinamise võtted olid ähvardamine kehaliste vigastuste tekitamisega,püstoliga pähe sihtimine, pikaajaline ärkvelhoidmine, öisedülekuulamised, mitmeks päevaks pimedasse üksikkongi paigutamine jms.Sunniti ka vaatama teiste ülekuulatavate, sh. omaste piinamist ning samutiosalema nende alandamises (nt. pandi üks ülekuulatav põlvili, suupärani, ning teine pidi talle kuklalasu ähvardusel suhu urineerima, etuurija saaks viimaselt esimese vastu soovitud „ülestunnistuse”).Psüühilisest piinamisest inimteadvusse jäänud jäljed on sageli rängemadkui kehavigastused. Niiviisi saadud „ülestunnistuste” põhjal võidilangetada surmaotsus, eriti poliitilistel protsessidel, kus piisaski üksnessüü omaksvõtmisest. Nende „ülestunnistustega” on võimalik tagantjäreleülestõstetud aegumatute poliitiliste „süüasjade” puhul manipuleeridapahatahtlikult nüüdki.Uurijad võisid piinatavalt saavutada rõõnamise, s. t. tõelise võiväljamõeldud süü kaassüüdistatavale veeretamise („ega mina üksi”,„mitte niivõrd mina kui tema” vms.) või öördamise (pealekaebavateatamise). Kuni 1950. aastateni kehtis Nõukogude õigusemõistmisesnn. Võ‰inski doktriin, mis tähendas süüdioleku presumptsiooni – riigil5 4
polnud vaja tõestada süüdistatava süüd, vaid süüdistatav pidi tõestamaoma süütust.Üks psüühilise surve võtteid oli inimesele kahtlustava nimetuse andmine(nt. <strong>rahva</strong>vaenlane, kontrik ehk vastane, kulak, kulaku tütar, fa‰ist,dissident, ebalojaalne). Niisuguse nimetuse kandjaga oli kaaskodanikelohtlik suhelda.Ähvardamisi ja hirmutamisi võimendas nende ulatus: neid ei kasutatudmitte ainult vanglates, vanglakeeli „väikeses tsoonis”, vaid kogu NSV Liidus,millele vanglakeel andis tabava nime „suur tsoon”. Sealt „väikesessetsooni” sattumine oli sageli vaid aja küsimus. „Suures tsoonis” elasid nn.Nõukogude inimesed, pea kohal hirmumõõk.4.4. PÕHILISED TERVISEKAHJUSTUSEDTervisekahjustus on inimese kehalise ja/või vaimse heaolu häiritudseisund, mis vajab ravimist või raskemail juhtudel polegi ravitav. Põhilisedtervisekahjustused,mille all eesti <strong>rahva</strong>s vabaduskaotuslike ja muuderepressioonide tagajärjel kannatab, leiavad järgnevalt pikemat käsitlemist.13 Diagnoosi järel olev koodinumber näitab antud tervisekahjustusemärgistust ülemaailmselt kehtivas haiguste klassifikatsioonis.T E R V I S E L E T E K I T A T U D P Ü S I K A H J U D4.4.1. SOMAATILISED EHK KEHALISED HAIGUSED JA VIGASTUSEDVägivalla rakendamisest tingitud surma või tervisekahjustuse välispõhjuseksoli enamasti lühiajaline või kestev rünne (X25–Y09).Nälgimus, toitumusmarasm, alimentaarne düstroofia (E42), kroonilisedvitamiinivaegused, pellagra, skorbuut (E50, E64), nende jääknähudning kaugtagajärjed.Krooniline kopsutolmustus ehk pneumokonioos (J60–J65), tekkis sunnitöölvase-, kulla-, nikli-, kivisöe- jm. allmaakaevandustes, kus puudusvähimgi töökaitse.Kiiritushaigus koos kopsutolmustusega (T66, V88), tekkis radioaktiivsetemaakide (nt. uraani) kaevandamisel Kolõma, Norilski jt. vangilaagreis.Paljud kannatanud surid <strong>Eesti</strong>s varsti pärast kojujõudmist.Nakkushaigused, nagu kopsu- või luutuberkuloos (A15, A19, B90),täitõve (A75) kaudu levinud tähniline tüüfus (A79) ja nende jääknähud,kõhutüüfus (A01). Eriline nakkushaigus oli brutselloos (A23). Sellessenakatusid paljud 1949. a. sundasumisele viidud naised, keda sunniti ilmatöökaitsevahenditeta töötama brutselloositekitajatega saastunud lamba-,veise- ja põhjapõdrafarmides. Nii mõnedki neist naistest kannatavadtänapäevani, kas eluaegse vaeguri või invaliidina, kroonilise brutselloosipõhjustatud raske hulgiliigesepõletiku all. 14Püsivad tervisekahjustused tekkisid ka halva kohtlemise sündroomina(Y07), s. t. loodusliku külma kätte või toiduta ja joogiveeta jätmise taga-5 5
- Page 2 and 3: Teos on valminud Okupatsioonide Rep
- Page 4 and 5: SAATEKSAastal 1992 kutsus EV Riigik
- Page 6 and 7: V A L G E R A A M A Trahva hävitam
- Page 8 and 9: V A L G E R A A M A TLiidu valimisp
- Page 10 and 11: V A L G E R A A M A Tjuhte jt. 14.
- Page 12 and 13: V A L G E R A A M A Tja arhiividoku
- Page 14 and 15: V A L G E R A A M A Tpiirikaitserü
- Page 16 and 17: V A L G E R A A M A Teestlaste osak
- Page 18 and 19: V A L G E R A A M A TKasutatud kirj
- Page 20 and 21: V A L G E R A A M A TEestisse tagas
- Page 22 and 23: V A L G E R A A M A Tsaatma rindelt
- Page 24 and 25: V A L G E R A A M A TSoome jõudnud
- Page 26 and 27: V A L G E R A A M A THulgalisem laa
- Page 28 and 29: V A L G E R A A M A Tannab täpsema
- Page 30 and 31: V A L G E R A A M A TEesti diviisi
- Page 32 and 33: V A L G E R A A M A TGailit, Karl.
- Page 34 and 35: V A L G E R A A M A TNõmm, Toe. Ee
- Page 36 and 37: V A L G E R A A M A TTulp, Harry. M
- Page 38 and 39: V A L G E R A A M A TLisa 2. Eesti
- Page 40 and 41: V A L G E R A A M A Tkeskastme medi
- Page 42 and 43: V A L G E R A A M A TTervishoiu Rah
- Page 44 and 45: V A L G E R A A M A T1950. a. lõpu
- Page 46 and 47: V A L G E R A A M A Ttööstusettev
- Page 48 and 49: IVTERVISELE TEKITATUD PÜ SIKAHJUDH
- Page 52 and 53: V A L G E R A A M A Tjärjel (X53,
- Page 54 and 55: V A L G E R A A M A Ttöösse, pü
- Page 56 and 57: V A L G E R A A M A TErilise koha o
- Page 58 and 59: V A L G E R A A M A Tiseseisvast Ee
- Page 60 and 61: V A L G E R A A M A T15Diagnostic a
- Page 62 and 63: V A L G E R A A M A TNoor, Heino. K
- Page 64 and 65: V A L G E R A A M A Tväitekirja. 1
- Page 66 and 67: V A L G E R A A M A TEesti delegats
- Page 68 and 69: V A L G E R A A M A TMarksismi-leni
- Page 70 and 71: V A L G E R A A M A Tsõjaaegsete e
- Page 72 and 73: V A L G E R A A M A TNSV Liidus kun
- Page 74 and 75: V A L G E R A A M A TPeale TRÜ kom
- Page 76 and 77: V A L G E R A A M A Tgeniaalsete t
- Page 78 and 79: V A L G E R A A M A TEKP V kongress
- Page 80 and 81: V A L G E R A A M A Tkulutada igal
- Page 82 and 83: V A L G E R A A M A Tparteivastast
- Page 84 and 85: V A L G E R A A M A T5.5. TOTAALSE
- Page 86 and 87: V A L G E R A A M A TJärgnev Saksa
- Page 88 and 89: V A L G E R A A M A T5.7.1. EESTI A
- Page 90 and 91: V A L G E R A A M A TAastaid kiirel
- Page 92 and 93: V A L G E R A A M A TNagu Nõukogud
- Page 94 and 95: V A L G E R A A M A Ttänava ringau
- Page 96 and 97: V A L G E R A A M A TJossif Vissari
- Page 98 and 99: VIKUNSTIELUJaak Kangilaski1944. a.
- Page 100 and 101:
V A L G E R A A M A Tkontrolli alla
- Page 102 and 103:
V A L G E R A A M A Tnagu seda teht
- Page 104 and 105:
V A L G E R A A M A TEsialgu püüd
- Page 106 and 107:
V A L G E R A A M A Tpildilik või
- Page 108 and 109:
V A L G E R A A M A T5Mark, Reet, 2
- Page 110 and 111:
V A L G E R A A M A T2600 ha, maa-a
- Page 112 and 113:
V A L G E R A A M A Tlaiaulatuslike
- Page 114 and 115:
VIIIOKUPATSIOONIARMEE PÕ HJUSTATUD
- Page 116 and 117:
V A L G E R A A M A TObjektide inve
- Page 118 and 119:
V A L G E R A A M A Tselle olid sõ
- Page 120 and 121:
V A L G E R A A M A TRaukas, A. Rad
- Page 122 and 123:
V A L G E R A A M A TKäesolevas ü
- Page 124 and 125:
V A L G E R A A M A Tvastukaaluks s
- Page 126 and 127:
V A L G E R A A M A Tmis avaldusid
- Page 128 and 129:
V A L G E R A A M A TTaolisel „al
- Page 130 and 131:
V A L G E R A A M A TIgale perioodi
- Page 132 and 133:
V A L G E R A A M A TÜhtlasi viidi
- Page 134 and 135:
V A L G E R A A M A TTabel 6. Mõne
- Page 136 and 137:
V A L G E R A A M A TTabel 7. Eesti
- Page 138 and 139:
V A L G E R A A M A TEesti majandus
- Page 140 and 141:
V A L G E R A A M A T9.2.7. SISSE-
- Page 142 and 143:
V A L G E R A A M A Tpüsihindades)
- Page 144 and 145:
V A L G E R A A M A TSamavõrra eks
- Page 146 and 147:
V A L G E R A A M A Tametlikust kur
- Page 148 and 149:
V A L G E R A A M A T17Allikas: „
- Page 150 and 151:
V A L G E R A A M A Tуправле
Change language