Kohtumenetluse pikkus Euroopa Nõukogu liikmesriikides Euroopa ...

Näib, et Kohus käsitleb mõnesid asju keerukatena nende olemusest lähtudes. Näidetekson maapiirkondade maakorraldus, sundvõõrandamine, pettuse asjad ja rahvusvahelisedfinantskuriteod.Näiteks 30. oktoobri 1991. aasta kohtuotsuses kohtuasjas Wiesinger vs. Austria, mispuudutas maapiirkondade maakorralduskava, leidis Kohus „nagu ka kõik teisedStrasbourgi menetluse osalised, et maapiirkondade maakorraldus on oma olemuseltkeerukas protsess, mis puudutab nii üksikisikute kui kogu kommuuni huve“ (samaprobleem oli tõusetunud juba kohtuasjas Erkner ja Hofauer).7. märtsi 2002. aasta pettust puudutavas kohtuasjas Wejrup vs. Taani tehtud otsuses viitasKohus asja keerukusele, kuna see puudutas rohkem kui 50 maailma eri paigus asuvatäriühingut ühendava finantsvaldusettevõtja finantsdirektori tegevust ning tarvis oli kõiginende äriühingute viie aasta aruandeid uurida. Kohus märkis, et „ pettust puudutavakriminaalasja ulatus ja keerukus, millele sageli lisandub mitme kahtlusaluse olemasolu,võib õigustada menetluse erandlikku pikkust“.C.P. ja teised vs Prantsusmaa (18. oktoober 2000) ja Hozee vs. Madalmaad (22. mai1998) otsustes leidis Kohus, et artikli 6 lõiget 1 ei ole rikutud. Ometi vältas menetlusesimesena nimetatud asjas 7 aastat, 9 kuud ja 26 päeva.Hozee asjas leidis Kohus, et 4 aastat ja 7 kuud väldanud kohtulik eeluurimine „kestishäirivalt pika perioodi“. Kohus uuris seda menetlusfaasi põhjalikumalt ning juhtistähelepanu sellele, kui keeruline on lahti harutada omavahel seotud äriühingute jaaruandluse võrgustikku, mis oli loodud selliselt, et teha võimudel maksupettuste jasotsiaalkindlustuse pettuste avastamine võimalikult keeruliseks.Kohus märkis ka seda, et võimud pidid koguma tõendeid suurelt hulgalt tunnistajateltning koguma ja läbi töötama väga suure hulga materjale ning et uurimise ulatusele jakeerukusele lisandus veel see, et pettuses oli veel teisigi kahtlusaluseid. Kohus eituvastanud ühtegi tegevusetuse perioodi ning leidis, et menetlus ei olnud ebamõistlikultpikk.Ühes elektrimaksu põhiseaduslikkust puudutavas asjas ütles Kohus, et kohtuasi olikeeruline seetõttu, et Konstitutsioonikohtul oli tarvis paljude erinevate asutuste seisukohti(27. juuli 2000. aasta otsus asjas Klein vs. Saksamaa).Samas ei ole kohtuasja keerukus mitte iga kord menetluse pikkuse õigustuseks. Mängutulevad ka muud kriteeriumid ning Kohus annab kõigi erinevate asjassepuutuvatekriteeriumide valguses üldise hinnangu.B. KAEBAJA KÄITUMINESee kriteerium on eriline: see on ainus kriteerium, millest lähtudes võidakse rikkumistmitte tuvastada, kuigi menetlus oli ilmselgelt ülemäära pikk, kui samal ajal ei saa