Kohtumenetluse pikkus Euroopa Nõukogu liikmesriikides Euroopa ...

Konstitutsioonikohtu koormust, kuna kaebusi hakatakse esitama asja lahendavale kohtuleja kui kohus keeldub menetluse kiirendamiseks meetmeid võtmast, siisapellatsioonikohtule.Euroopa Inimõiguste Kohus leidis, et „Valitsus on preventiivse meetme kasuksotsustades valinud lähenemise, mis kõige paremini sobib kokku Konventsiooniga loodudkaitsesüsteemi vaimuga, kuna uus kaitsevahend on suunatud menetluse pikkuseprobleemi põhjustele ja pakub hagejatele tõenäoliselt paremat kaitset kuikompensatoorsed meetmed, mida saab võtta alles a posteriori.“ 120III. MÕISTLIKU AJA OTSINGUDEuroopa Inimõiguste Kohtu arvukate otsuste ja Ministrite Komitee resolutsioonidedetailne analüüs toob nähtavale järgmised tendentsid.A. Euroopa Inimõiguste Kohtu põhisuundumused mõistliku ajaküsimusesMõistliku aja nõuetele vastava kohtuasja menetlusfaasid ei kesta üldjuhul kauem kui2 aastat.Kui see periood kestab kauem kui 2 aastat, ent Kohus seda ei kritiseeri, siis onpeaaegu alati põhjus kaebaja enda käitumises ja viivitus on vähemalt osaliseltpõhjustatud kas tema tegevusetust või käitumisest halvas usus. 121 23 keerulise kohtuasjajuures, millest üheski ei tuvastatud rikkumist, oli jahmatav leida, et 12 juhul – üle pooltejuhtudest -- kritiseeris Kohus kaebaja käitumist, mis viivitustele kaasa aitas.Rikkumise mittetuvastamine on seletatav kaebaja enda sobimatu käitumisega.Isegi kui kaebaja ei toimi nõuetekohase hoolsusega, kaalub Inimõiguste Kohus alati,kuidas kohus sellele reageeris: kui kohtule ei saa süüks panna ühtegi tegematajätmist jakui kohtuasi puudutab menetlust, mille käigu eest vastutavad pooled, peetakse viivitusteeest vastutavaks ainult pooli, kui neil esines tegematajätmisi või nad esitasid sobimatuidnõudmisi, ning sellistel juhtudel leiab Kohus, et rikkumist ei olnud isegi siis mitte, kuiobjektiivselt võttes näib menetlus ülemäära pikk.Igal juhtumil, mil menetlus on pikem kui 2 aastat, uurib Kohus asja põhjalikult, etkontrollida nii siseriiklike autuste kui ka poolte hoolsust asja keerukust arvestades;kohtuasjades, milles menetlus kestis alla kahe aasta, Kohus sellist detailset uurimist etteei võta.120 8. juuni 2006. aasta suurkoja otsus kohtuasjas Sürmeli vs. Saksamaa, punkt 138.121 Eespool viidatud 25. mai 2004. aasta otsus kohtuasjas Dosta vs. Tšehhi Vabariik on selles kontekstishuvitav, sest üks ja sama kostja oli lihtsates asjades algatanud mitu erinevat tsiviilmenetlust.