ja materiaalne ressurss. Lisaks reformiti 29. detsembri 1987. aasta dekreetseaduseganr 387-C/87 institutsioonidega korraldust selliselt, et nad saaksid kiiremini neile esitatudtaotlustele vastata. 87-- Viivituste põhjus: kohtuistungite korduv edasilükkamine kohtu enda initsiatiivilvõi poolte taotlusel ning ülemäära pikad vahed istungite vahelSellised viivitused näitavad tsiviilkohtute võimetust protsessi kontrollida.Näiteid kohtupraktikastBaraona kohtuasjas 88 ütles Kohus, et ka siis, kui siseriiklik õigus võimaldab ministrilajapikendust taotleda, võib ikkagi riik sellest tuleneva viivituse eest vastutavaks jääda.21. märtsi 2002. aasta otsuses kohtuasjas Vaz Da Silva Girao vs. Portugal (ainultprantsuse keeles, punkt 12) tuvastas kohus istungite edasilükkamise ilma uut kuupäevamääramata.26. oktoobri 1988. aasta otsuses kohtuasjas Martins Moreira vs. Portugal märkis Kohus,et kuigi Portugali Tsiviilmenetluse koodeksi artikkel 264 pani pooltele vastutuse näidatainitsiatiivi menetluse kiiremaks läbiviimiseks, nõudis artikkel 266, et kohus astuksvajalikke samme, et kõrvaldada takistused asja kiire menetlemise teelt. Kohus juhtistähelepanu ka Liikluseeskirja artiklile 68, mis nägi ette asja läbivaatamise lihtmenetlusekorras, mis omakorda tähendas tähtaegade lühenemist.Ühes kaebaja ja tervisekindlustusameti vahelises vaidluses kritiseeris Kohusapellatsioonikohut, et see asja varem läbi ei vaadanud: „Rouen’i Apellatsioonikohuslükkas asja arutamise teisele istungile, mis toimus peaaegu 11 kuud hiljem […] kusjuuresedasilükkamise võimalikest põhjustest hoolimata ei õigustanud ükski toimikus leiduvtõend sellist viivitust.“ 898. veebruari 1996. aasta otsuses kohtuasjas A. ja teised vs. Taani ütles Kohus, et„kaebajad aitasid menetluse venimisele omalt poolt suuresti kaasa. Kohus võtab arvesseka tõsiasja, et kõnealune menetlus ei olnud uuriv menetlus, vaid allus põhimõttele, etpooled peavad edu nimel ise initsiatiivi näitama.“ Samas kritiseeris Kohus ülemkohut,kus asi oli juba peaaegu 2 aastat arutusel olnud, et too rahuldas poolte arvukadedasilükkamistaotlused „peaaegu üldse mitte kasutades oma õigust nõuda, et pooled omanõudeid täpsustaksid, argumente selgitaksid, asjakohaseid tõendeid esitaksid võiotsustaksid, kes tuleks eksperdiks määrata“ (otsuse punkt 80). Ometi peab Taanis justkohus otsustama, millal lõpetada eelmenetluse suuline või kirjalik faas, mille eesmärgikson välja selgitada faktid ja õigusküsimused, tagada asja ettevalmistamine parimal87 Allikas: Loend üldmeetmetest, mida on võetud <strong>Euroopa</strong> Inimõiguste Konventsiooni uute rikkumistevältimiseks. Ülevaade meetmetest, millest teavitati Ministrite Komiteed Konventsiooni alusel kohtuotsusteja vastuvõetavuse otsuste täimise kontrolli käigus (uuendatud 2006. aasta mais, lk 155).88 8. juuli 1987. aasta otsus kohtuasjas Barona vs. Portugal.89 17. detsembri 1996. aasta otsus kohtuasjas Duclos vs. Prantsusmaa.
võimalikul moel ja määratleda vaidluse põhisisu. Kui asja ettevalmistamine on lõpuleviidud, tohivad pooled esitada uusi argumente ja tõendeid ainult siis, kui see onkooskõlas kindlate kitsendavate tingimustega.Ühes hiljutises kohtuasjas väljendas Kohus kahetsust, et „linnakohtus jäi esimese ja teiseistungi vahele rohkem kui kaks aastat.“ 90Istungite edasilükkamist luges Kohus veelgi kahjulikumaks ühes asjas, kus kohusviimaks, kolm aastat hiljem, aktsepteeris üht menetluslikku vastuväidet, tühistades seegakõik eelnenud menetluses astutud sammud (4. detsembri 2003. aasta otsus kohtuasjasFerreira Alves vs. Portugal (nr 2)).-- Viivituste põhjus: kohtuvead„Kohtuniku tehtud õiguslik viga võib tuua kaasa otsuse edasikaebamise ja seeläbipikendada menetluse kestust. Ainuüksi sellel alusel õiguse asja arutamisele „mõistlikuaja jooksul“ rikkumise tuvastamine 91 oleks samaväärne möönmisega, et on olemas õigusilma vigadeta kohtuotsustele“ Kohus ei ole selle väite paikapidavuses lõpuni veendunudja leiab, et kohtuviga võib õigustada rikkumise tuvastamist, kuid ainult kombinatsioonisteiste teguritega.3. Viivitused pärast menetluse lõppu-- Viivituste põhjus: kohtuotsuse tegemise ning selle kantseleile või poolteleteatavakstegemise vahele jääb liiga pikk ajavahemikTeatud riikides võib otsuse tegemisest kuni sellest täitmise eest vastutavale pooleleteatamiseni minna mitu kuud. Probleem pesitseb sageli kohtu kantsleis või kohtuinfotehnoloogiliste võimaluste puudulikkuses, kuid mõnedest otsustest ei teatata kaametnike vähesuse tõttu.Seetõttu tuleks viivituste põhjuste otsimisel pöörata suurt tähelepanu vastavatelekohtuametnikele.Näiteid kohtupraktikast„Lõpetuseks on raske mõista, miks ei teatatud otsusest pooltele kirjalikult varem kui alleskahe kuu möödudes otsuse tegemisest“ (6. mai 1981. aasta otsus kohtuasjas Buchholz vs.Saksamaa).Siseriiklikud reformid90 29. juuni 2004. aasta otsus kohtuasjas Volesky vs. Tšehhi Vabariik, punkt 105.91 23. märtsi 1989. aasta otsus kohtuasjas Bock vs. Saksamaa.
- Page 1 and 2:
8. detsembril 2006 Strasbourgis CEP
- Page 3 and 4:
- Pädevate asutuste käitumine (ku
- Page 5: Mõistliku aja nõuet (Artikkel 6)
- Page 14 and 15: Siinkohal esitame mõned selgitused
- Page 16 and 17: ESIMENE OSAKohtu kriteeriumid „m
- Page 18 and 19: Riigid peavad iga kord Kohtule oma
- Page 20 and 21: Näib, et Kohus käsitleb mõnesid
- Page 22 and 23: Kaebaja süüks pannakse viivitus v
- Page 24 and 25: pärast kõigi menetlusastmete ja -
- Page 26 and 27: prantsuse keeles), et menetluse koh
- Page 28 and 29: Ühes asjas, milles kaebaja oli tao
- Page 30 and 31: arvatud juhul, kui konventsioonis j
- Page 32 and 33: Kui pooled peavad enne asja kohtuss
- Page 34 and 35: menetluse kiirendamist taotlenud, m
- Page 36 and 37: Raportile on lisatud tabel 44 , mis
- Page 38 and 39: Mangualde kohtule ja kestis edasi K
- Page 40 and 41: tagantjärele mõista, missuguseid
- Page 42 and 43: Kohus oma teadlikkust sellest, et
- Page 44 and 45: Mõnede kohtute ülemäärasest tö
- Page 46 and 47: Mitme kohtuniku kasutamine, nn koll
- Page 48 and 49: Otsuses kohtuasjas Lavents vs. Lät
- Page 50 and 51: Kaitseõiguste tagamise nimel lükk
- Page 52 and 53: -- advokaadid: advokaatide streik v
- Page 54 and 55: Kohus ühte Taani kohut, et see oli
- Page 58 and 59: Prantsusmaal on mõnedes apellatsio
- Page 60 and 61: „Seoses valitsuse väitega, et es
- Page 62 and 63: 16. mai 2002. aasta otsuses kohtuas
- Page 64 and 65: küsimused ei puudutanud üldse ted
- Page 66 and 67: Siseriiklikud reformid1. jaanuaril
- Page 68 and 69: Soome Põhiseaduse artikli 21 järg
- Page 70 and 71: Euroopa Inimõiguste Kohus on mitme
- Page 72 and 73: See, mis kaebaja jaoks vaidluses ka
- Page 74 and 75: peeti mõistlikuks (12. juuli 2005.
- Page 76 and 77: millega püütakse kohtute töövõ
- Page 78 and 79: LISA 1. Statistika Kohtus arutatud
- Page 80 and 81: LISA 2. „Prioriteetsed“ asjad,
- Page 82 and 83: tööhõivevaidlustes, oli kaebaja
- Page 84 and 85: LISA 3. Keerulised asjadArtikli 6 l
- Page 86 and 87: Nuutinen vs. SOOME,27. juuni 2000T.
- Page 88 and 89: Artikli 6 lõike 1 rikkumist ei tuv
- Page 90 and 91: Glaser vs.ÜHENDKUNIGRIIK13. dets.
- Page 92 and 93: läbi vaadataksBursuc vs.RUMEENIA,1
- Page 94 and 95: Gergouil vPRANTSUSMAA,21. märts 20
- Page 96: välja arvata, ei olnud võimude po