Kohtumenetluse pikkus Euroopa Nõukogu liikmesriikides Euroopa ...

Kohus oma teadlikkust sellest, et „Hispaanial tuli demokraatia taastamisel ületadatõsiseid raskusi. Kohus hindab vääriliselt Hispaania võimude jõupingutusi õiguskaitseüldsusele kättesaadavaks tegemisel ja riigi kohtusüsteemi põhjalikul reformimisel. Ometikordab Kohus, et Konventsiooni ratifitseerides võttis Hispaania endale kohustusekorraldada oma kohtusüsteem selliselt, et tagada selle vastavus [Konventsiooni] artikli 6lõike 1 nõuetele“.Näiteid kohtupraktikastSüssmann’i otsuses öeldut kinnitas Kohus 25. veebruari 2000. aasta otsuses kohtuasjasGast ja Popp vs. Saksamaa, milles ta ütles, et „artikkel 6 nõuab, et kohtumenetlus olekskiire, kuid rõhutab samal ajal ka üldisemat nõuetekohase õigusemõistmise põhimõtet.“Sama rõhutas Kohus seoses Portugali Konstitutsioonikohtuga 25. juuli 2002. aastaotsuses kohtuasjas Rosa Marques ja teised vs. Portugal (otsus ainult prantsuse keeles),milles Kohus aktsepteeris valitsuse väidet, et mõistliku aja nõuet ei saa tavakohtu jakonstitutsioonikohtu puhul ühtemoodi tõlgendada, arvestades konstitutsioonikohtu rollipõhiseaduse kaitsjana ning vajadust lahendada sotsiaalses ja poliitilises plaanisolulisemaid asju eelisjärjekorras. Ometi tuvastas Kohus artikli 6 lõike 1 rikkumise, sestkonkreetne kohtuasi oli puudutanud mitte kuigi keerulist sundvõõrandamise menetlust,mis erinevates kohtuastmetes kokku oli kestnud 8 aastat ja 2 kuud.Portugal oli paar aastat varem seoses protsessi- ja apellatsioonikohtutega üle elanudsamasugused raskused, mille mõistmist Kohus väljendas eespool viidatuga sarnaselt:„[Kohus] ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et demokraatia taastamisega alates1974. aasta aprillist tuli Portugalil läbi viia kohtusüsteemi põhjalik reform niisugusesrahutus õhkkonnas, mis ei olnud võrreldav enamiku Euroopa riikide omaga ja mille tegidveelgi raskemaks dekoloniseerimise protsess ja majanduskriis […]“. 56 Ometi asus Kohusselles asjas seisukohale, et Portugal on rikkunud Konventsiooniga võetud kohustusttagada, et kohtuasju vaadataks läbi mõistliku aja jooksul.Olulised reformidHispaania viis läbi oma kohtusüsteemi olulise reformi 10. jaanuari 1980. aastakonstitutsioonilise seaduse alusel, millega loodi kohtuteenistuse komisjon ja 1. juuli1985. aasta konstitutsioonilise ohtusüsteemi seaduse alusel. 1981. aasta septembrisalustasid Barcelonas tööd neli uut esimese astme kohut ja moodustati uued kohtutetööpiirkonnad.-- Viivituste põhjus: plaanimajanduselt turumajandusele üleminekPoliitilised ja majanduslikud murrangud teatud riikides tõid kaasa põhjalikke muutusinende riikide kohtukorralduses.56 10. juuli 1984. aasta otsus kohtuasjas Guincho vs. Portugal.