Kohtumenetluse pikkus Euroopa Nõukogu liikmesriikides Euroopa ...

Soome Põhiseaduse artikli 21 järgi on „igaühel õigus sellele, et tema kohtuasjalahendatakse nõuetekohaselt ja ilma õigustamatute viivitusteta õiguslikult pädevas kohtusvõi muus asutuses, ning sellele, et tema õigusi või kohustusi puututava otsuse vaataksläbi kohus või muu sõltumatu õigusemõistmise organ.“Kriminaalmenetluse koodeks sätestab samuti erilise valikuprotseduuri, mis peabvähendama kriminaal- ja tsiviilasjade üldist menetlusaega. Kriminaalkoodeksiartikkel 6.3. võimaldab kohtul karistust kergendada, kui kuriteo toimepanemisest on eritipalju aega möödas ja kui tavalisel karistusel oleks ebamõistlik või äärmiselt kahjulikmõju.Itaalias võimaldab 24. märtsi 2001. aasta seadus nr 89, nn Pinto seadus, isikutel, kes onkandnud kahju ülemäära pika menetluse tõttu, saada õiglast hüvitust. Seda vahendit peetitõhusaks Brusco kohtuasjas 116 tehtud piloototsuses, milles Euroopa Inimõiguste Kohuskutsus kaebajaid, kes olid esitanud avalduse mõistliku aja küsimuses, seda tagasi võtma,sest vastasel korral on tõenäoline, et kohtunike komitee teeb selle suhtesvastuvõetamatuse otsuse.Mõne aja pärast leidis Kohus Scordino kohtuasjas, 117 et ülemäära pikk menetlus ei annaasjaomastele isikutele tingimata õigust sellele, et Itaalia kohtud neile Kohtukriteeriumidega kooskõlas adekvaatse hüvitise määraksid. ApellatsioonikaebusedKassatsioonikohtule ei ole efektiivne kaitsevahend.Asi edastati arutamiseks suurkojale, kes tegi otsuse 19. märtsil 2006.Strasbourgi kohtunikud märgivad, et „Pino seadust vastu võttes kehtestas Itaalia abinõu,mis mõistliku aja põhimõtte rikkumise korral keskendub pelgalt rahalisele hüvitisele“.Kohus märgib ära, et Itaalia Kassatsioonikohus sekkus sellesse 27. novembril 2003,tühistades mitmed kohtuotsused ning tervitab selle kohtu jõupingutusi toimida kooskõlasEuroopa kohtu praktikaga, selgitades Itaalia kohtutele, et menetluse ülemäärase pikkuseeest määratava kompensatsiooni suurus ei tohi ületada Inimõiguste Kohtukindlaksmääratud summasid.26. juulil 2004 leidis Kohus, et Pinto seadus kujutab endast tõhusat kaitsevahendit, misKonventsiooni artikli 35 lõike 1 kohaselt peab olema ammendatud.Slovakkia, Tšehhi ja Poola võimude otsesel taotlusel selgitas Euroopa Inimõiguste Kohusoma praktikat seoses sellega, mis on kasulik kaitseabinõu menetluse pikkuselühendamisel järgmiselt: „tegelikult ei ole võimalik välistada võimalust, et mingi abinõuäärmine aeglus selle piisavat olemust ei mõjuta (otsus nr 58698/00: Paulino Tomas vs.Portugal; 2. oktoobri 2001. aasta otsus nr 42320/98: Belinger vs. Sloveenia, ja vajalikemuudatustega otsus nr 48939/99: Öneryıdız vs. Türgi, punkt 156.) Kohus leiab, et „ontäiesti võimalik, et kohaldatavad menetlusreeglid ei ole täpselt samad, mis kehtivad116 6. septembri 2001. aasta otsus.117 27. märtsi 2003. aasta otsus ja 29. juuli 2004. aasta kohtuotsus.