Kohtumenetluse pikkus Euroopa Nõukogu liikmesriikides Euroopa ...

menetluse kiirendamist taotlenud, mis on vastavalt Konventsiooni artikli 35 lõikele 1vajalik siseriiklike kaitsevahendite ammendamiseks, ei muutnud midagi. Tõenäoliseltoleksid kaebajad selle taotluse esitanud, kui menetlus oleks nende arvates mõistliku ajapiiri ületanud.Tsiviilasjades langeb alguspunkt tavaliselt kokku kuupäevaga, mil asi pädevale kohtulelahendada antakse, ent spetsiifiliste kohtuasjade puhul võib täheldada ka muidalguspunkte.Ühes kohtuasjas, milles kaebaja äriühing määrati esmalt kohtu haldamisele ja seejärelmaksejõuetuks kuulutati, arvutas Kohus menetluse kestust alates päevast, mil Portugalikohus tunnustas kaebajate mitme kuu saamata jäänud töötasu nõudeid äriühingu vastu,mitte aga päevast, mil nõuded kuulutati järgneva maksejõuetuse menetluse osaks, naguvalitsus oli väitnud (8. juuni 2000. aasta otsus kohtuasjas Oliviera Modesto ja teised vs.Portugal; otsus ainult prantsuse keeles).Kohtuotsuse kättesaamise või teatavakstegemise kuupäeva kindlaksmääramisse suhtubKohus pragmaatiliselt. Näiteks kui otsus tehakse kuupäeval X, aga otsuse tekst jõuabkohtu kantseleisse päeval X+20, siis tunnustab Kohus otsuse tegeliku kuupäevanaviimatinimetatud päeva (vt muu hulgas 11. mai 1990. aasta otsus kohtuasjas Ridi vs.Itaalia ning 21. oktoobri 1996. aasta otsus kohtuasjas Ceteroni vs. Itaalia).Haldusmenetluses võivad menetluse pikkused olla spetsiifilised. 28. septembri2004. aasta otsuses kohtuasjas Marschner vs. Prantsusmaa leidis Kohus vastupidiseltvalitsuse arvamusele, et menetlus algas siis, kui kaebaja, nagu ette nähtud, asja esimestkorda asjaomasele ministrile esitas, mitte aga hiljem, kui ta halduskohtusse ministrikeeldumisotsuse peale edasi kaebas. 41 Samale seisukohale asus kohus 28. juuni1978. aasta otsuses kohtuasjas König vs. Saksamaa, milles kaebajal ei olnudhaldusasutuses toimunud eelmenetluse käigus (Vorverfahren) võimalik vaidlustatudhaldusaktide seaduslikkuse ja otstarbekuse läbivaatamist saavutada.Alates 21. veebruari 1975. aasta otsusest kohtuasjas Golder vs. Ühendkuningriik onKohus leidnud, et see võib kehtida mis tahes haldusorgani, ka piirkonna sotsiaalnõukogukohta (27. novembri 1992. aasta otsus kohtuasjas Olsson vs. Rootsi).Ühes sundvõõrandamise asjas, milles pädevad olid nii halduskohtud kui tavakohtud,võttis Kohus arvesse menetlust tervikuna lähtudes sellest, et kuigi kaebaja oli teatudmenetlused algatanud juba pärast Komisjonile avalduse esitamist, pidi Kohus ka neidarvesse võtma, sest ikka veel pooleli olevate teise faasi menetluste eesmärk oli tagada, etkaebaja saaks ametivõimude ebaseaduslikult võõrandatud vara eest kompensatsiooni(21. veebruari 1997. aasta otsus kohtuasjas Guillemin vs. Prantsusmaa).Üldreeglina saab menetlus alguse siis, kui asi antakse esimese astme kohtusse, agaalguspunktiks võib olla ka asja esitamine Ülemkohtule, kuna viimane vaatab sageli asjuläbi olles ühtlasi nii esimeseks kui viimaseks instantsiks.41 Vt ka 19. veebruari 2004. aasta otsus kohtuasjas Jorge Nina Jorge ja teised vs. Portugal.