Kohtumenetluse pikkus Euroopa Nõukogu liikmesriikides Euroopa ...

tavalistes hüvitamisasjades ja et menetluskulude reeglid võivad olla erinevad, nii ethagejal ei ole võimalik hagi algatamisel ülemääraseid kulusid kanda“.Kohus aktsepteerib seda, kui riik, kes on otsustanud erinevate meetmete kasuks -preventiivsed lahendused ja hüvitamine – kelle otsused on kooskõla tõttuõigustraditsioonide ja riigi elatustasemega põhjendatud ja kelle otsuseid tavaliselt kiirestitäidetakse, „määrab summasid, mis on küll Kohtu kindlaksmääratutest väiksemad, kuidei ole ebamõistlikud (1. oktoobri 2004. aasta otsus nr 67299: Dubjakova vs. Slovakkia).Kui aga siseriikliku hüvitise määramisel ei võeta arvesse kõiki eespool nimetatudnõudeid, on võimalik, et summa, mille ulatuses hagejat võib „kannatanuks“ lugeda, onsuurem“ (punkt 206).Hispaania Põhiseaduse artikkel 24 annab igaühele õiguse asja avalikule arutamisele ilmaõigustamatute viivitusteta.Recurso di amparo (individuaalkaebus) Konstitutsioonikohtus pakub hagejatele kahtekaitsevahendit ebamõistlikult pika menetluse korral, millega pooleliolev kohtuasipannakse kiiremini liikuma kas korraldusega tegevusetuse periood lõpetada või menetlustõigustamatult venitava otsuse tühistamisega.Kohtute seaduse § 292 jj annavad üksikisikule õiguse pärast menetluse lõppu taotledaJustiitsministeeriumilt kompensatsiooni kohtu väärtalitluse eest.Asjaomase kohtupraktika kohaselt (vastuvõetavuse otsus nr 39521/98: Gonzales Marínvs. Hispaania, EIÕK 1999-VII) kujutavad ebamõistlikud kohtumenetlused endastkohtusüsteemi väärtalitlust. Ministri otsuse peale saab halduskohtusse edasi kaevata.Inimõiguste Kohus on väljendanud oma arvamust Kohtute seaduse § 292 jj kohta seosesülemäära pikkade menetlustega Konstitutsioonikohtus 28. jaanuari 2003. aastavastuvõetavuse otsuses Caldas Ramirez de Arellano kohtuasjas.Horvaatias muudeti pärast eespool nimetatud Inimõiguste Kohtu otsust Horvat’i asjas1999. aasta Konstitutsioonikohtu seadust. Selle uus artikkel 63, mis jõustus 15. märtsil2002, sätestab järgmist:„1. Konstitutsioonikohus peab põhiseaduslikku kaitseabinõud kaaluma isegi siis, kui kõikmuud õiguskaitsevahendid ei ole veel ammendatud, juhtumitel, mil pädev kohus ei teinudisiku õigusi ja kohustusi või tema vastu esitatud kriminaalsüüdistust puudutavat otsustmõistliku aja jooksul […].2. Kui Konstitutsioonikohus otsustab võtta lõike 1 punktis 1 ette nähtud meetme, määrabta kindlaks tähtaja, milleks pädev kohus peab asjas sisulise otsuse tegema […].3. Lõike 2 alusel tehtud otsuses määrab Konstitutsioonikohus kindlaks adekvaatsehüvitise suuruse, mis tuleb maksta […] põhiseaduslike õiguste rikkumise eest. […]hüvitissumma makstakse riigieelarvest kolme kuu jooksul alates väljamaksetaotluseesitamisest.“