Kohtumenetluse pikkus Euroopa Nõukogu liikmesriikides Euroopa ...

Raportile on lisatud tabel 44 , mis näitab iga riigi Konventsiooniga ühinemise kuupäeva jaindividuaalavalduste esitamise õiguse tunnustamise kuupäeva, kui see eelmisest erineb.Kuna protokoll nr 11 jõustus 1. novembril 1998, pole sellest peale enam võimalikKonventsiooniga ühineda ilma individuaalavalduste esitamise õigust tunnustamata.Nimetatud fakt on eriti asjakohane määratlemaks, kui kaugele konkreetseid riikepuudutava pretsedendiõiguse uurimisel ajas tagasi minna, eriti nende riikide osas, kesKonventsiooni alles hiljuti ratifitseerisid.Lõpuks tuleb märkida, et menetluse pikkust arvutades on perioode, mida Kohus arvesseei võta. See puudutab olukordi, kus asjaomased kohtud on pöördunud Euroopa Kohtusseeelotsuse taotlusega (30. septembri 2003. aasta otsus kohtuasjas Koua Poirrez vs.Prantsusmaa ning 26. veebruari 1998. aasta otsus kohtuasjas Pafitis ja teised vs. Kreeka).B. ASJAOMASE PERIOODI LÕPPKriminaalasjades lõpeb menetlusperiood sisulise ja lõpliku otsuse teatavakstegemisega.See toimub tavaliselt õigeksmõistva või süüdimõistva otsusega, mille peale edasi kaevataei saa, ent selleks võib olla ka prokuratuuri otsus menetlus lõpetada või kohtu otsus asjaaegumise kohta. 45Samas leidis Kohus 4. augusti 2005. aasta otsuses kohtuasjas Stoianova ja Nedelcu vs.Rumeenia (ainult prantsuse keeles), et kaebaja õigeksmõistmine ei lähe siseriiklikulõpliku otsusena arvesse, kuna Rumeenia Kriminaalmenetluse koodeks annabprokuratuurile tähtajatu õiguse õigeksmõistev otsus vaidlustada ja uus uurimine algatada.Tsiviilmenetluses lõpeb kõnealune periood siis, kui otsusest saab res judicata, entsellistes keerulistes kohtuasjades nagu nt sundvõõrandamisega seotud asjad vaatlebKohus kogu menetlust tervikuna. 21. veebruari 1997. aasta otsuses kohtuasjas Guilleminvs. Prantsusmaa nõustus Kohus Komisjoni arvamusega, et „periood, mille mõistlikkusttuleb hinnata, hõlmab menetlust tervikuna kuni vaidluse („contestation“) lõplikulahendamise otsuseni välja (vt vajalike muudatustega 10. juuli 1984. aasta otsuskohtuasjas Guincho vs. Portugal, A seeria, nr 81, lk 13, punkt 29, ning 23. aprilli1987. aasta otsus kohtuasjas Erkner ja Hofauer vs. Austria, A seeria, nr 117, lk 62,punkt 65). Käesolevas asjas tähendas vaidluse, mida oleks saanud lahendadakohtuväliselt, lahendamine kahe menetluse algatamist: esimene neist halduskohtutes,kellel on ainupädevus hinnata, kas sundvõõrandamisel oli tegemist seadusliku avalikuhuviga, ja teine üheaegselt nii halduskohtutes kui tavakohtutes, eesmärgiga saadaametivõimude poolt ebaseaduslikult võõrandatud vara eest kompensatsiooni.Viimatinimetatud menetlus alles kestab. Järelikult on arvesse võtmisele kuuluv aeg jubapraegu pikem kui 14 aastat (19. november 1982-22. jaanuar 1997).“44 Lisa 1.45 19. veebruari 1991. aasta otsus kohtuasjas Mori vs. Itaalia.