Kohtumenetluse pikkus Euroopa Nõukogu liikmesriikides Euroopa ...

Tsiviilvastutust puudutavates asjades loetakse lõppkuupäevaks selle otsuse kuupäev,milles määratakse maksmisele kuuluva kahjutasu suurus, mitte selle otsuse kuupäev,milles vastutus tuvastatakse. 46Kohtuasjas Silva Pontes 47 ütles Kohus selgelt, et „kui siseriiklikus õiguses sätestatakse,et menetlus koosneb kahest faasist – ühes faasis otsustab kohus maksekohustuseolemasolu üle ja teises määrab makstava summa suuruse -, siis artikli 6 lõike 1seisukohast on mõistlik lugeda, et tsiviilõiguse üle ei ole „otsustatud“ enne, kui summasuurus on kindlaks määratud. Õiguse üle otsustamine tähendab otsustamist mitte üksnesõiguse eksisteerimise üle, vaid ka selle üle, missuguses ulatuses ja mil moel seda õigustteostada tohib (vt muu hulgas 27. oktoobri 1987. aasta otsus kohtuasjas Pudas vs. Rootsi,A seeria, Nr 125-A, lk 14, punkt 31), mis ilmselgelt hõlmab ka maksmisele kuuluvasumma väljaarvutamist.“ Samas võib Kohus jõuda otsusele, et juba üksnes menetluseesimene faas ületas mõistliku aja piiri.Põhimõtteliselt hõlmab asjassepuutuv periood kõiki menetlusi, sealhulgas kaedasikaebamise menetlusi.Kui on tegemist asja andmisega Konstitutsioonikohtu arutada, peab Kohus otsustama, kasKonstitutsioonikohtu menetlus mõjutas asjaomase menetluse tulemust. Kui mõjutas, siisläheb see menetluse pikkuse arvutamisel arvesse.Näiteks seoses Saksa Konstitutsioonikohtuga leidis kohus 29. mai 1986. aasta otsuseskohtuasjas Deumeland vs. Saksamaa, et „kuigi [konstitutsioonikohtul] puudus pädevusasja sisuliselt lahendada, võis tema otsus haginõude osas tehtavat sisulist lahenditmõjutada“ ning tuvastas artikli 6 lõike 1 rikkumise.Kohus on seisukohal, et haldusorganites kulunud aeg on riigi vastutusel ka siis, kui needorganid on keskorganitest selgelt eraldiseisvad. See kehtib nt kohalike võimude suhtes,nagu see oli 15. veebruari 2000. aasta otsuses kohtuasjas Kurt Nielsen vs. Taani, millesKohus ütles, et „Lepinguosalised Riigid on siiski vastutavad selliste avalik-õiguslikeorganite nagu linnavolikogu, mis täidavad neile seadusega pandud ametlikke kohustusi,kuigi nad ei ole riigiorganid, viivituste eest“. Asjassepuutuv on ka otsus kohtuasjas H. vs.Ühendkuningriik, mis puudutas alaealiste laste järelevalve ja hooldamise eest vastutavakohaliku omavalitsuse komitee aeglast tegevust.Kulunud aega kokku arvutades võib Kohus arvesse võtta ka täitemenetlust. Mõnedekohtute otsuste täitmist tuleb vaadelda kui „menetluse“ lahutamatut osa artikli 6tähenduses (vt eeskätt 19. märtsi 1997. aasta otsus kohtuasjas Hornsby vs. Kreeka,punkt 40 jj). Tsiviilmenetluse kestusega seoses on Kohus rõhutanud, et „täitmine onmenetluse teine faas ning väidetav õigus teostub tõhusalt alles täitmise hetkel“. 48 8. märtsi2001. aasta otsuses kohtuasjas Pinto de Oliveira vs. Portugal (ainult prantsuse keeles)leidis Kohus, et arvesseminev menetlus algas 11. mail 1993, mil asi anti arutamiseks46 10. juuli 1984. aasta otsus kohtuasjas Guincho vs. Portugal.47 23. märtsi 1984. aasta otsus kohtuasjas Silva Pontes vs. Portugal.48 29. märtsi 2006. aasta suurkoja otsus Scordino kohtuasjas, punkt 197.