Kohtumenetluse pikkus Euroopa Nõukogu liikmesriikides Euroopa ...

-- advokaadid: advokaatide streik võib põhjustada viivitusi kohtuistungite kalendrikindlaksmääramisel, nagu juhtus kohtuasjas Calvelli vs. Itaalia (17. jaanuari 2002. aastaotsus) 76 ; riik peab piirama selliste streikide mõju kohtute tegevusele. Viivitusi põhjustabka advokaatide ebapiisav hoolsus poolte esindamisel, nagu näiteks kohtuasjas Intiba vs.Türgi, milles 24. mail 2005. tehtud otsuses Kohus märkis, et kaebaja ja tema esindajadolid suures osas menetluse venimise põhjustajad (peaaegu aasta pikkune viivitus tulebnende arvele kirjutada). Mõnikord kannab osa vastustusest viivituse eest kaebaja ise, kesüksteise järel mitu advokaati taandab: 28. märtsi 2002. aasta otsus kohtuasjas Klameckivs. Poola.-- notarid: 77 Selles asjas määras Pariisi departemangudevaheline Notarite Koda uuenotari alles 3. oktoobril 1996, s.o peaaegu 5 aastat pärast 17. detsembri 1991. aasta otsust.„Mis puutub sellesse, et sellel notaril puudus täiesti igasugune hoolsus, siis seda rõhutasideriti pankrotihaldurid,“ rõhutas Inimõiguste Kohus (otsuse punktid 41 ja 42).-- mitteametlikud avalik-õiguslikud asutused: omavalitsused (kohaliku omavalitsusevolikogu - 8. juuli 1987. aasta otsuses kohtuasjas H. vs. Ühendkuningriik), või muudavalikud organisatsioonid, nagu omavalitsuse sotsiaalteenistus (Helsingi Sotsiaalamet) 78kannavad riigi vastutust, kui nad ei toimi piisava hoolsusega juhtudel, kui soovitakse, etnad arvamust avaldaksid või muul moel menetlusse sekkuksid.Näiteid kohtupraktikast23. septembri 1987. aasta otsus kohtuasjas Robins vs. Ühendkuningriik, kus kõne all olisotsiaalkindlustusorganite käitumine: „Kohus tuletab lisaks meelde, et kui kohtud küsivadteistelt asutustelt arvamust, siis lasub kohtul vastutus selle eest, et nood tähtaegadestkinni peaksid“.-- Viivituste põhjus: seadusandluse reform menetluse toimumise ajalTsiviil- või kriminaalmenetluse reform ajal, mil kohtuasja arutamine juba käib, võibtingida asja üleviimise mõnda teise kohtusse; toimikute ja menetlusdokumentidekohaletoimetamine, uute kohtunike määramine, kes peavad end asjaga kurssi viima, - seekõik võtab aega.Näiteid kohtupraktikast30. septembri 2004. aasta otsus kohtuasjas Krastanov vs. Bulgaaria on selles plaanisheaks näiteks. Kuna Tsiviilmenetluse koodeksi muutmise järel ei olnud KõrgemalKassatsioonikohtul enam selles asjas pädevust, edastas see kohus kaebused värskeltmoodustatud apellatsioonikohtule. 28. oktoobril 1997 esitati asi KõrgemaleKassatsioonikohtule, uus Tsiviilmenetluse koodeks jõustus 1. aprillil 1998 ning seejärelsaadeti kaebused uutesse apellatsioonikohtutesse, kus menetlus jätkus 9. juulil 1998 ja76 Vt ka 22. oktoobri 1997. aasta otsus kohtuasjas Papageorgiou vs. Kreeka (7 kuud kestnud streik).77 23. septembri 2003. aasta otsus kohtuasjas Dumas vs. Prantsusmaa.78 27. juuni 2000. aasta otsus kohtuasjas Nuutinen vs. Soome, punktid 114 ja 118.