11.07.2015 Views

Método de Quechua: Runasimi - ILLA

Método de Quechua: Runasimi - ILLA

Método de Quechua: Runasimi - ILLA

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

236DIÁLOGO"Kunan examen final kanqa."M— Llajtamasis, willasqaykichejmanjina, (1) kunanqa examen finalkanqa. <strong>Quechua</strong>ta yachakaj jamunkichej, yachakasqaykichejjawa (2) yachayta munani.A— Lucas, ¿imatataj payman nisaj?M— ¿Imatataj nisanki, Alberto?A— Noqaqa qnechuawan mosqoni, chaywanpis mana qhechuata parlaytaatinichu, nisani.M— ¡Sumajta parlanaykipaj qhechuata ñuñunayki karqa, Alberto! (3)Kunanqa pisi pisimanta yachakanki. Noqaqa yachachisojjamorqani. Chaywanpis llajta runamanta astawan yachakanki.Kunanqa sapa ujniykichej (4) imallatapis qhechuapi niwankichej.A— ¡Lucas!, ¿fiestaman risqayta yachayta munanchu?M— ¿Imatataj nisanki, Alberto?A— ¿Sumajta yachachiwasqanchejta nisqaykichu?, nisani.M— Mana. Arbietoman, Araniman, Clisaman, tukuy chay fiestasmanrisqaykimanta willariway, Alberto.A— ¡Lucasqa, tukuy imata yachasqa! ¿Pitaj willaj jamorqa?M— ¿Imatataj nisanki, Alberto?A— Maymanta yachanki, nisani.M— Mosqoyniykipi qhechuata parlasqaykirayku, arí. Kunanqa mosqoyniykipijinaparlaspaqa sumaj examenta qonki, ari.(1) "W<strong>ILLA</strong>SQAYKICHEJMANJINA": "Así como les avisé".(2) "YACHAKASQAYKICHEJ JAWA": "Respecto a lo que han aprendido".(3) "QUECHUATA ÑUÑUNAYKI KARQA": "Tenías que mamar elquechua". El auxiliar "KARQA", invariable, colocado <strong>de</strong>spués <strong>de</strong>lsubjuntivo o <strong>de</strong>l potencial simple expresa el pasado <strong>de</strong> estos tiempos.(4) "SAPA UJNIYKICHEJ": "Cada uno <strong>de</strong> uste<strong>de</strong>s".EJERCICIOS1. Ovejas yakuta ujyamoj risanku.Las ovejas están yendo a beber agua,2. Qanimpa t'ikata pallaj pampaman rerqani.Anteayer fui a la pampa a recoger flores.3. María wasita k'anchamoj renqa.María irá a alumbrar la casa.4. K'amiwaj jamunkichej.Uste<strong>de</strong>s han venido a llamarme la atención.5. Puraj maqasoj jamusqanku.Ambos habían venido a pegarte.6. Imillaqa parlawaj jamusarqa.La niña estaba viniendo a hablarme.(bueyes)(conejos)(gatos)(llamas)*(alpacas)*(paja brava)(hierba)(hojas)(papa)*237(quemar la leña)(cocinar la carne)(hacer hervir el agua)(recoger flores)(pegarme)(reñirme)(compa<strong>de</strong>cerme)(perdonarme)(hablarte)(escucharte)(mirarte)(pedirte)(mirarme)(mirarte)(avisarme)(avisarte)(visitarme)(visitarte)(<strong>de</strong>spertarme)(<strong>de</strong>spertarte)

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!