TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum

More documents

Recommendations

Info

SirJe tamuL Illustratsioon1. Kapitulatsiooniaktide ärakiri 14 märtsist 1720, artikkel 4 käis ülikooli kohta (EAA, 279-1-30) Samas olid Jena, Halle, Rostock, Greifswald ja Göttingen kujunenud baltisakslaste ülikooliõpingute keskusteks Modernse ülikooli idee Teadushariduse ja teaduste ühtsuse ideel põhinenud uudne ülikool seostub Berliini ülikooli rajamisega (1810) 49 Kuid Saksa ülikooli moderniseerumise algust märkis juba Halle ülikooli asutamine (1694), ülikoolireformi esimene etapp viidi ellu XVIII sajandi esimesel kolmandikul, kõrgpunkt oli 1734/1737 aastal Göttingeni ülikooli asutamine Need kaks ülikooli etendasid teiste Saksa ülikoolide ees juhtivat osa määral, mida senine Saksa ülikooli arengulugu ei olnud tundnud Senised vanad konfessionaalsed suhted hääbusid ja asendusid hoopis mitmetasandilise ülikoolidevahelise teaduskommunikatsiooniga Göttingenis kerkis esile filosoofiateaduskond. Göttingeni filosoofiateadus- 49 Modernse ülikooli idee kohta vt Marju Luts, „Uurida end vabaks Humboldtliku teaduse ja hariduse ideaali rakendusest õigusteaduses I“, Akadeemia, 5 (1998), 1054, 1060–1061 (1053–1067) 136
kaPituLatSioon Ja univerSitaS konna professuurid olid esimesed, keda tasustati võrdsetel alustel tollal kõrgemaks peetud usu-, õigus- ja arstiteaduskonna professuuridega Teoloogiateaduskonna mõju selles ülikoolis kahanes, kiiresti kasvas õigusteaduskonna populaarsus tänu uue iseseisva aine ― kameralistika õpetamisele Göttingen oli asunud õpetamisvabaduse teele, mis paljudes teistes saksakeelsetes ülikoolides hoolimata radikaalsetest ümberkorraldustest saavutati alles järgmisel sajandil 50 Enamasti säilis ebavõrdsus teaduskondade vahel ja filosoofiateaduskond jäi XIX sajandi alguses n-ö madalamaks teaduskonnaks, kus valmistati ette teistesse teaduskondadesse astujaid, kuigi filosoofiateaduskonnas õpetatavad ained olid teadusmaailmas hoogsasti arenenud 1798 aastal ilmunud Immanuel Kanti (1724–1804) traktaat „Streit der Facultäten” 51 taotles teaduskondade ebavõrdsuse kaotamist, st seni eelteadmisi andva artes- ehk filosoofiateaduskonna ja kõrgemate, s.o usu-, arsti- ja õigusteaduskonna vahel. Filosoofiateaduskond pidi muutuma teistega võrdseks teaduslikuks teaduskonnaks. Kant rõhutas, et selles teaduskonnas õpetatakse filosoofia kõrval matemaatikat ja loodusteadusi, empiirilisi teadusi, mis on vajalikud kõigile, kuid valitsuse huvitatus piirdub üksnes arstide, vaimulike ja juristide koolitamisega 52 Kanti mõtteavaldus langes 50 Peter Moraw, „Aspekte und Dimensionen älterer deutscher Universitätsgeschichte“, Academia Gissensis. Beiträge zur älteren Gießener Universitätsgeschichte, Hrsg von Peter Moraw und Volker Press Veröffentlichungen der Historischen Kommision für Hessen, Bd 45 (Marburg, 1982), 16–17, 26 (1–43) 51 Martin Kintzinger, „Die Artisten im Streit der Fakultäten“, Jahrbuch für Universitätsgeschichte, 4 (2001), Hrsg. von Rüdiger vom Bruch (Stuttgart: Franz Steiner Verlag, 2001), 177–194; Hans-Ulrich Rüegger, „Universitas – was eint die Vielfalt?“, Quo vadis universitas? Kritische Beiträge zur Idee und Zukunft der Universität, Hrsg von Hans-Ulrich Rüegger, Nr 14 (Juni 2010), 6–9, http://www fnf.uzh.ch/quovadis.html (14 01 2011) 52 Andrea Liesner, Olaf Sanders (Hg), Bildung der Universität. Beiträge zum Reformdiskurs, Reihe Theorie Bildung (Transcript-Verlag, 2005) http://www transcript-verlag de/ts316/ts316 php (13.01.2011). Filosoofiateaduskonna positsiooni parandamine kerkis akadeemilistes sfäärides taas päevakorrale XXI sajandi ülikooli õppekava liialt kitsa spetsialiseerumise tõttu, lähemalt vt: Erik Ode, Das Ereignis des Widerstands Jacques Derrida und „Die unbedingte Universität”, 71 http://books google co uk/Derrida (04.01.2011). Prantsuse filosoof ja kirjanduskriitik, filosoofias dekonstruktsiooniteooria rajaja Jacques Derrida (1930–2004) esines 2001. aastal Frankfurdis ettekandega sõltumatust ülikoolist „Die unbedingte Universität” Derrida ülikoolikäsitluses oli keskne koht just humanitaarteadustel, lähtekohaks humanistlikud väärtused Seega andis Derrida filosoofiateaduskonnale tunduvalt laiema tähenduse (S.T) 137
Page 1 and 2:
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XX
Page 3 and 4:
Sisukord Saateks 5 Artiklid Janet L
Page 5 and 6:
Saateks Käesolev „Tartu Ülikool
Page 7 and 8:
ARTIKLID Sõja mõjust ajalookirjut
Page 9 and 10:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe ko
Page 11 and 12:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe de
Page 13 and 14:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe Ku
Page 15 and 16:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe se
Page 17 and 18:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe si
Page 19 and 20:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe nu
Page 21 and 22:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe tr
Page 23 and 24:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe pa
Page 25 and 26:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe aj
Page 27 and 28:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe Na
Page 29 and 30:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe 29
Page 31 and 32:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe Sa
Page 33 and 34:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe Se
Page 35 and 36:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe Ri
Page 37 and 38:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe ol
Page 39 and 40:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe st
Page 41 and 42:
PõhJaSõJa PeegeLduSi üLiStuSkõn
Page 43 and 44:
Page 45 and 46:
Page 47 and 48:
Page 49 and 50:
Page 51 and 52:
Page 53 and 54:
Page 55 and 56:
ubi signum conflictui datum, ferro
Page 57 and 58:
Page 59 and 60:
Page 61 and 62:
Page 63 and 64:
Page 65 and 66:
„Oratio panegyrica“ LISA Olaus
Page 67 and 68:
„oratio Panegyrica“ Ülistuskõ
Page 69 and 70:
„oratio Panegyrica“ des oma rii
Page 71 and 72:
„oratio Panegyrica“ sest Veel e
Page 73 and 74:
„oratio Panegyrica“ (8) Vagadus
Page 75 and 76:
„oratio Panegyrica“ mida kõigi
Page 77 and 78:
„oratio Panegyrica“ (12) pühen
Page 79 and 80:
„oratio Panegyrica“ olid, ent n
Page 81 and 82:
„oratio Panegyrica“ järglane 2
Page 83 and 84:
„oratio Panegyrica“ na, ilma j
Page 85 and 86: „oratio Panegyrica“ tamisega ü
Page 87 and 88: „oratio Panegyrica“ vaenlased i
Page 89 and 90: „oratio Panegyrica“ ja jumalike
Page 91 and 92: „oratio Panegyrica“ nime nagu t
Page 93 and 94: „oratio Panegyrica“ Õppige, su
Page 95 and 96: „oratio Panegyrica“ nägemises;
Page 97 and 98: „oratio Panegyrica“ (31) ma ja
Page 99 and 100: tuskõnedes Karl XII-le PõhJaSõJa
Page 101 and 102: PõhJaSõJa PeegeLduSi üheS toonaS
Page 105 and 106: Illustratsioon 2. Adam Andreae reis
Page 123 and 124: Kapitulatsioon ja universitas: jär
Page 125 and 126: kaPituLatSioon Ja univerSitaS rumin
Page 127 and 128: kaPituLatSioon Ja univerSitaS 1635
Page 129 and 130: kaPituLatSioon Ja univerSitaS halve
Page 131 and 132: kaPituLatSioon Ja univerSitaS 1710
Page 133 and 134: kaPituLatSioon Ja univerSitaS vanad
Page 135: kaPituLatSioon Ja univerSitaS 10 ok
Page 139 and 140: kaPituLatSioon Ja univerSitaS jätk
Page 141 and 142: kaPituLatSioon Ja univerSitaS Capit
Page 143 and 144: Häving kui võimalus Põhjasõja m
Page 145 and 146: häving kui võimaLuS Illustratsioo
Page 147 and 148: häving kui võimaLuS naga seotud i
Page 149 and 150: häving kui võimaLuS Tartu poolel,
Page 151 and 152: häving kui võimaLuS selline hulk
Page 153 and 154: häving kui võimaLuS mahakiskumine
Page 155 and 156: häving kui võimaLuS Põhjasõja t
Page 157 and 158: häving kui võimaLuS Võrreldes m
Page 159 and 160: häving kui võimaLuS Juba 1725 aas
Page 161 and 162: häving kui võimaLuS pakkuda teist
Page 163 and 164: Põhjasõja käsitlemisest XIX- XX
Page 165 and 166: PõhJaSõJa käSitLemiSeSt XiX-XX S
Page 179 and 180: aJaLooLiSeSt kLaaSiSt tartu üLikoo
Page 187 and 188:
aJaLooLiSeSt kLaaSiSt tartu üLikoo
Page 189 and 190:
Page 191 and 192:
Page 193 and 194:
Page 195 and 196:
Page 197 and 198:
Page 199 and 200:
Page 201 and 202:
Page 203 and 204:
Page 205 and 206:
üLevaade muuSeumi kogudeSSe Laekun
Page 207 and 208:
Page 209 and 210:
Page 211 and 212:
Page 213 and 214:
Page 215 and 216:
Page 217 and 218:
tartu üLikooLi aJaLoo muuSeumi tea
Page 219 and 220:
Page 221 and 222:
Page 223 and 224:
Page 225 and 226:
Page 227 and 228:
Näitused Tartu Ülikooli ajaloo mu
Page 229 and 230:
näituSed tartu üLikooLi aJaLoo mu
Page 231 and 232:
Page 233 and 234:
Page 235 and 236:
tartu üLikooLi aJaLoo muuSeumi ür
Page 237 and 238:
Page 239 and 240:
Page 241 and 242:
Page 243 and 244:
Tartu tähetorn: teaduskeskusest ha
Page 245 and 246:
tartu tähetorn: teaduSkeSkuSeSt ha
Page 247 and 248:
Page 249 and 250:
Page 251 and 252:
tuLLio iLometS kui nähtuS Tuntud o
Page 253:
looliste materjalide ja nende töö
show all

TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?