TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum
TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum
TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe<br />
nud <strong>ja</strong> lisanud ka isiklikke märkusi selle kohta, mille juures ta on<br />
ise olnud või milles kaasa löönud 56 Nyenstedelt on säilinud ka päevaraamat,<br />
kuid selles kir<strong>ja</strong> pandud sündmused algavad alles 1570<br />
aastatest <strong>ja</strong> see ka<strong>ja</strong>stab pigem Riia kalendrirahutusi, mida kahtlemata<br />
ei saa vähe tähelepanuväärseks nimetada, kuid see ei puuduta<br />
käesolevat teemat 57<br />
Põh<strong>ja</strong>sõ<strong>ja</strong>aegsest a<strong>ja</strong>lookirjutusest<br />
Kroonikakirjutuse kõrga<strong>ja</strong>ks peetakse Eesti- <strong>ja</strong> Liivimaal XVI sa<strong>ja</strong>ndi<br />
teist poolt <strong>ja</strong> XVII sa<strong>ja</strong>ndi algust, kuid ka pärast Dionysius Fabriciust<br />
<strong>ja</strong> Franz Nyenstedet kirjutati mitu mahukat kroonikat, mis<br />
kuuluvad nn täispikkade kroonikate hulka Sellised kompilatiivsed<br />
a<strong>ja</strong>looteosed algavad müütilise esia<strong>ja</strong> kirjeldusega <strong>ja</strong> jõuavad väl<strong>ja</strong><br />
nii kaugele, kui autori elu- <strong>ja</strong> tööind sündmustel minna laseb. Fabriciuse<br />
<strong>ja</strong> Nyenstede kaasaegne oli Eestimaa rüütelkonna sekretär<br />
Moritz Brandis, kelle populaarne kroonika jõudis sündmuste kirjeldusega<br />
keskaega, täispikad kroonikad valmisid ka Jürgen Helmsil<br />
(paraku hävinud), Thomas Hiärnil ning Gustav von Lode <strong>ja</strong> David<br />
Werneri koostöös, kes kõik jõudsid sündmuste kirjeldusega XVII sa<strong>ja</strong>ndisse<br />
Kõige olulisemaks peetakse XVII sa<strong>ja</strong>ndi teisel poolel kirjutatud<br />
Christian Kelchi Liivimaa a<strong>ja</strong>lugu, mis ainukese XVII sa<strong>ja</strong>ndi<br />
täispika kroonikana jõudis ka trükki Trükki jõudis veel mitu väiksemat<br />
teost, näiteks Kuramaa superintendendilt Paul Einhornilt <strong>ja</strong><br />
Academia Gustaviana a<strong>ja</strong>looprofessorilt Friedrich Meniuselt. 58<br />
56 Oma eessõnas on ta maininud, et soovib kirjeldada sündmusi lühidalt, vaid<br />
viimase 100 aasta kohta <strong>ja</strong> eriti viimase viiekümne kohta, mis ta ise on üle<br />
elanud, soovib ta pikemalt tulevastele põlvedele kirjutada, kuna tal on vanas eas<br />
aega (lk 4) Isiklikust seosest sündmustega kõneleb näiteks märkus selle kohta,<br />
kuidas ta ise aitas <strong>Tartu</strong> osa Venemaale minevast rahast pakkida (lk 49). „Franz<br />
Nyenstädt’s, weiland rigischen Bürgermeisters und königlichen Burggrafen,<br />
Livländische Chronik, nebst dessen Handbuch, erstere nach ältern und neuern<br />
Abschriften, letzteres nach dessen Originalhandschrift herausgegeben von G.<br />
Tielemann“, Monumenta Livoniae antiquae, Zweiter Band (Riga und Leipzig:<br />
Eduard Frantzen’s Buchhandlung, 1839).<br />
57 Samas, 129–166<br />
58 XVII sa<strong>ja</strong>ndi a<strong>ja</strong>lookirjutusest pole praegu nüüdisaegset põh<strong>ja</strong>likku üldülevaadet<br />
Vt nt Sulev Vahtre „Meie vanema historiograafia uurimisseisust <strong>ja</strong> ülesannetest“,<br />
A<strong>ja</strong>looline A<strong>ja</strong>kiri, 3 (114), (2001), 5–26 Uuemaid uurimusi on ilmunud Thomas<br />
Hiärni (Piret Lotman, Lea Leppik <strong>ja</strong> Janet Laidla) <strong>ja</strong> Friedrich Meniuse kohta<br />
(Stefan Donecker)<br />
19
Change language