TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum
TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum
TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Janika PäLL<br />
lakskujunenud toopilisi elemente leiduda poliitilistes kõnedes (näiteks<br />
vastaste kujutamisel Demosthenese <strong>ja</strong> Cicero filipikates). 28<br />
Säilinud panegüürikate <strong>ja</strong> muude trükiste põh<strong>ja</strong>l tundub, et kuigi<br />
nn kohustuslikud elemendid (kuninga tiitlite loetelu, tema võitude<br />
<strong>ja</strong> suuruse ülistamine jm) on täidetud, näib Põh<strong>ja</strong>sõ<strong>ja</strong> eel akadeemias<br />
valitse<strong>ja</strong>rollisse suhtumisel valitsevat pigem valgustatud monarhi,<br />
mitte suure väejuhi ideaal Kuigi leiame tüüpilisi võrdlusi<br />
antiika<strong>ja</strong>loost <strong>ja</strong> -mütoloogiast pärit antiikkangelastega Achilleusest<br />
Alexander Suure <strong>ja</strong> Augustuseni (vt C. Witte kõnesid, Die Belt- und<br />
Welt-bekante Mannheit), ei ole isegi sõ<strong>ja</strong>väe ülemjuhata<strong>ja</strong> ülistamise<br />
puhul alati esikohal tema sõ<strong>ja</strong>line vägevus, vaid eelkõige tarkus <strong>ja</strong><br />
halastus (clementia), millega ta juhib alamaid, nagu ilmneb Karl XII<br />
trooniletuleku 10 aastapäeva tähistanud aktusel peetud Ingemund<br />
Brömsi kõnest 29<br />
4 Dünamünde lahingu kujutamine:<br />
informatsioon <strong>ja</strong> kuvand Buchneri mudeli taustal<br />
1701 aasta 9 juulil Dünamünde lahingus saavutatud võitu tähistav<br />
trükis algab Sueno Cameeni kutsega tulla Olaus Mobergi kõnet<br />
kuulama. Nagu öeldud, ei ole Cameeni kutse žanripuhta kutse näide.<br />
Ühelt poolt sisaldab see küll kõiki tavalisi kutse elemente: pöördumist<br />
lugupeetud kuula<strong>ja</strong>te poole kõne alguses <strong>ja</strong> viidet laiemale ettekandekontekstile<br />
(ehk varasematele sõ<strong>ja</strong>teemalistele kõnedele antud aastal),<br />
ülevaadet kõnet põhjustanud sündmusest ning lõpu eel, tavalisel<br />
kohal kutset tulla kõnet kuulama, kusjuures on märgitud kõne pida<strong>ja</strong><br />
(Olaus Moberg), selle liik (’pidulik kõne’ e oratio solennis), toimumise<br />
aeg <strong>ja</strong> koht (suures auditooriumis kell 10), ning ei ole unustatud üles<br />
lugeda ka kuula<strong>ja</strong>te rühmi, keda kuulama oodatakse Ent tavaliseks<br />
kutseks ei luba seda pidada harjumuspäratult pikk kõnet põhjusta-<br />
28 Aga nt Miltopaeuse <strong>ja</strong> Achreliuse retoorikakäsitlustes XVII sa<strong>ja</strong>ndi Turu ülikoolis<br />
olid filipikad liigitatud epideiktilise kõne alla invektiivi (vituperatio) näidetena,<br />
vt Sarasti-Wilenius 2000, 50–51.<br />
29 Vt Ingemund Bröms, In decennali post susceptum feliciter avitum partiumque<br />
imperium festivitate vota pia sancta publica rata pro rege .... Carolo XII .... in ....<br />
musarum templo ipsaque die nomini Augusto in fastis sacra nuncupata reddita<br />
suscepta Ingemundo Bröms Academiae Pernaviensis rectori magnifico et professori<br />
theologo (Pernaviae: J Brendeken, [1708]) (Jaanson 2000: 1331)<br />
50
Change language