TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum
TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum
TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Saateks<br />
Käesolev „<strong>Tartu</strong> <strong>Ülikooli</strong> a<strong>ja</strong>loo küsimuste” number on järjekorras<br />
juba 39 <strong>ja</strong> sisaldab põhiosas artikleid, mis valmisid 2010 aasta detsembris<br />
peetud konverentsi „<strong>Tartu</strong> Ülikool <strong>ja</strong> Põh<strong>ja</strong>sõda” ettekannete<br />
põh<strong>ja</strong>l Põh<strong>ja</strong>sõda oli fataalse tähendusega nii siinsele piirkonnale<br />
kui <strong>Tartu</strong> ülikoolile Liivimaal lõppes sellega „vana hea rootsi aeg” <strong>ja</strong><br />
Rootsi kuninga Gustav II Adolfi ra<strong>ja</strong>tud ülikool sulges 1710. aastal<br />
Pärnus oma uksed Selle taasavamist alistumislepingutes küll lubati,<br />
kuid teoks see järgneva sa<strong>ja</strong>ndi jooksul ei saanud<br />
Artiklites on juttu nii sõ<strong>ja</strong> vahetust mõjust ülikoolile <strong>ja</strong> <strong>Tartu</strong><br />
linnale kui ka Põh<strong>ja</strong>sõ<strong>ja</strong> uurimisest <strong>ja</strong> käsitlemisest <strong>Tartu</strong> ülikoolis<br />
töötanud a<strong>ja</strong>loolaste töödes Põh<strong>ja</strong>sõ<strong>ja</strong> poliitilised, sõ<strong>ja</strong>nduslikud <strong>ja</strong><br />
ma<strong>ja</strong>nduslikud aspektid on ka varem üsna põh<strong>ja</strong>likku käsitlemist<br />
leidnud, sündmuse vaimua<strong>ja</strong>looline tähendus pole eelnevate uuri<strong>ja</strong>te<br />
poolt sellist tähelepanu leidnud Alljärgnevates artiklites laiendavad<br />
uuri<strong>ja</strong>d allikate ringi <strong>ja</strong> esitavad nii mõnegi uue küsimuse<br />
Janet Laidla vaatleb sõ<strong>ja</strong> mõju a<strong>ja</strong>lookirjutusele, võrreldes omavahel<br />
Liivi sõ<strong>ja</strong> (1558-1583) <strong>ja</strong> Põh<strong>ja</strong>sõ<strong>ja</strong> (1700-1721) aega Kui Liivi sõ<strong>ja</strong><br />
perioodi on peetud kohaliku kroonikakirjutuse kõrga<strong>ja</strong>ks, siis Põh<strong>ja</strong>sõda<br />
tõi küll teatava elavnemise a<strong>ja</strong>lookirjutusse, kuid see polnud<br />
kaugeltki võrreldav Liivi sõ<strong>ja</strong>ga Autor annab laiahaardelise ülevaate<br />
kahe suure konflikti jäädvustamisest eri tüüpi kirjutistes <strong>ja</strong> kaalub<br />
põhjusi, miks Põh<strong>ja</strong>sõda ei inspireerinud kirjutama sedalaadi suuri<br />
kroonikaid, nagu on teada Liivi sõ<strong>ja</strong> a<strong>ja</strong>st<br />
Janika Päll on põh<strong>ja</strong>liku analüüsi alla võtnud ühe Academia Gustavo-Carolina<br />
retoorikaprofessori Olaus Mobergi (1653-1705) panegüürika<br />
kuningas Karl XII auks Panegüürika ehk ülistuskõne on väga<br />
spetsiifiline žanr oma kindlate mängureeglitega. Analüüsist nähtub,<br />
et kuigi kõnealune tekst ei pruugi sobida a<strong>ja</strong>looallikaks, sest on suures<br />
osas tuntud autorite pealt maha kirjutatud, annab see sügavama<br />
analüüsi tulemusena väga huvitava ettekujutuse, kuidas selline tekst<br />
kaasaegseid kuula<strong>ja</strong>id kõnetas <strong>ja</strong> mis oli selle tegelik eesmärk<br />
Katre Kaju võtab vaatluse alla ühe omaaegse reisialbumi Reisialbumid<br />
on eestikeelses kir<strong>ja</strong>nduses <strong>ja</strong> eesti kultuuriruumis seni üsna<br />
vähe käsitletud nähtus Vaadeldav reisialbum lubab huvitavat sissevaadet<br />
XVII-XVIII sa<strong>ja</strong>ndi vahetuse Euroopasse <strong>ja</strong> ühe liivimaalase,<br />
<strong>Tartu</strong> <strong>Ülikooli</strong> a<strong>ja</strong>loo küsimusi XXXIX (2011) 5
Change language