TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum
TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum
TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
häving kui võimaLuS<br />
<strong>Tartu</strong> poolel, kaubanduskonjuktuur aga soosis otseteed Vastseliina<br />
kaudu Varauusaegsed kaubalis-rahalised suhted ei lasknud ennast<br />
suruda linna vanade privileegide õiguslikesse raamidesse 14<br />
<strong>Tartu</strong> kaubanduse allakäigule aitas kaasa ka Narva õitselepuhkemine<br />
Vene transiitkaubanduse keskusena Ida <strong>ja</strong> Läänt ühendav<br />
Vene transiitkaubandus kippus <strong>Tartu</strong>st kahelt poolt mööda minema<br />
15<br />
Suutmata taastada linna endisi positsioone väliskaubanduses,<br />
tuli <strong>Tartu</strong> kaupmeestel leppida kohapealse poekaubandusega ning<br />
aastalaatadega; neist vaid kahel tohtisid osaleda ka kaupmehed teistest<br />
piirkondadest<br />
Sõ<strong>ja</strong>purustustest <strong>ja</strong> linna kaubandusliku ning poliitilise tähtsuse<br />
vähenemisest hoolimata kirjeldas Academia Gustaviana üliõpilane<br />
Johann Risingh <strong>Tartu</strong>t 1637 aastal kui uhket <strong>ja</strong> rikast linna Muu<br />
hulgas on ta maininud, et „<strong>Tartu</strong> linna kuju on peaaegu ring <strong>ja</strong> on<br />
vaadeldav inimese südame laadsena, <strong>ja</strong> ka selle tõttu on ta ülistamist<br />
väärt” 16 Endistviisi käsitles ta <strong>Tartu</strong>t suurlinnana, võrreldes<br />
tema a<strong>ja</strong>loolist saatust Rooma, Troo<strong>ja</strong>, Jeruusalemma, Samaaria <strong>ja</strong><br />
Kartaagoga, soovides näidata, kuidas sõ<strong>ja</strong>d muudavad suured linnad<br />
tühermaaks 17 Suursugune piirkonna keskuslinn püsis inimeste<br />
meeltes veel kaua pärast tegeliku keskuslinna purustamist<br />
<strong>Tartu</strong> kui kindluslinn<br />
Hoolimata Liivi sõ<strong>ja</strong> laastavast toimest jäi <strong>Tartu</strong> Põh<strong>ja</strong>sõ<strong>ja</strong> eel suhteliselt<br />
hästi kaitstud kindluslinnaks ning kujunes Rootsi võimu all<br />
Ida-Liivimaa üheks tähtsaimaks kaitsepunktiks<br />
Asendilt peeti <strong>Tartu</strong>t igati soodsaks Pealegi asus ta kaasaegsete<br />
hinnangul Liivimaa kõige vil<strong>ja</strong>kamas osas „40 miili kaugusel Riiast<br />
<strong>ja</strong> 30 miili kaugusel Narvast, Tallinnast ning Pärnust” Linna suur<br />
pluss oli as<strong>ja</strong>olu, et siitkaudu viis „veetee Pihkvasse, Narva <strong>ja</strong> Pär-<br />
14 „Linn <strong>ja</strong> Linlased“, A<strong>ja</strong>looarhiivi varasalvest. Dokumente Eesti a<strong>ja</strong>loost Rootsi <strong>ja</strong><br />
Vene a<strong>ja</strong>l (17.–20. sa<strong>ja</strong>ndi algul) (<strong>Tartu</strong>: Eesti A<strong>ja</strong>looarhiiv, 2011), 382<br />
15 <strong>Tartu</strong>: a<strong>ja</strong>lugu <strong>ja</strong> kultuurilugu, 39<br />
16 Johannes Claudii Risingh, Kõne <strong>Tartu</strong> linnast: 1637, tõlk Marju Lepajõe (<strong>Tartu</strong>:<br />
<strong>Tartu</strong> <strong>Ülikooli</strong> Kir<strong>ja</strong>stus, 1996), 25<br />
17 Jüri Kivimäe, „Johann Risingh <strong>ja</strong> tema kiidukõne <strong>Tartu</strong> linnale anno 1637“,<br />
Risingh, Kõne <strong>Tartu</strong> linnast: 1637, 42<br />
149
Change language