TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum
TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum
TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
LJudmiLa dubJeva<br />
Professor Šmurlo järglane Vene a<strong>ja</strong>loo õppetoolil aastatel 1905–<br />
1918, varem juba mainitud Ivan Ivanovitš Lappo oli Leedu suurvürstiriigi<br />
a<strong>ja</strong>loo spetsialist, kes jätkas selle uurimist ka oma elu<br />
<strong>Tartu</strong>-perioodil 33 Valdavalt Leedu suurvürstiriigi a<strong>ja</strong>loole olid keskendunud<br />
ka tema erikursused, kuid oli ka erandeid, nende hulgas<br />
näiteks 1907–1908 õppeaastal loetud erikursus „Peeter I reform <strong>ja</strong><br />
seisuslik kord” 34 Põh<strong>ja</strong>sõ<strong>ja</strong>le pühendatud erikursusi nimetatud ei<br />
ole, seda teemat ei puuduta ka säilinud litografeeritud loengukursused<br />
35 „Kiriku a<strong>ja</strong>loo” kursuses leidub siiski Peeter I a<strong>ja</strong>stut käsitlev<br />
osa, kus on vaatluse all vanausulised <strong>ja</strong> nende suhtumine Peeter I<br />
reformidesse 36 Seega professor Lappo ei pühendanud Peeter I a<strong>ja</strong>stule<br />
<strong>ja</strong> sealhulgas Põh<strong>ja</strong>sõ<strong>ja</strong>le rohkem aega, kui seda nõudis korraline<br />
õppetöö<br />
Jevgeni Tarle <strong>ja</strong> Stalini tellitud triloogia<br />
Kuid Põh<strong>ja</strong>sõ<strong>ja</strong> teema puhul tuleks rääkida veel ühest <strong>Tartu</strong> ülikoolis<br />
XX sa<strong>ja</strong>ndi alguses töötanud a<strong>ja</strong>loolasest See on Jevgeni Viktorovitš<br />
Tarle, keda on nimetatud kõige kuulsamaks <strong>ja</strong> populaarsemaks<br />
nõukogude a<strong>ja</strong>loolaseks 37<br />
Akadeemik J V Tarle (1874–1955), <strong>Tartu</strong> ülikooli professor aastatel<br />
1913–1918 38 , kui école russe esinda<strong>ja</strong> ei pöördunud kõnealuse<br />
teema juurde enne <strong>Tartu</strong>sse saabumist <strong>Tartu</strong>s luges ta uusa<strong>ja</strong> üldkursust,<br />
mille sisu kohta pole lähemaid teateid, ent ühtlasi erikursusi<br />
Prantsuse <strong>ja</strong> Inglismaa a<strong>ja</strong>loo, Prantsuse revolutsiooni <strong>ja</strong> Euroopa<br />
a<strong>ja</strong>loo kohta Prantsuse revolutsiooni a<strong>ja</strong>l Ka 1949 aastal (seega kuus<br />
33 Ljudmila Dub’eva, „Ivan Ivanovič Lappo (1869–1944): „Ich möchte die<br />
Staatsordnung von Litauen untersuchen”“, Geisteswissenschaften und Publizistik<br />
im Baltikum des 19. und frühen 20. Jahrhunderts (Berlin: LIT, 2011), 523<br />
34 Ibid, 527<br />
35 И. И. Лаппо, Конспект по русской истории (Продолжение) (Юрьев: Литогр.<br />
Э. Бертельсон, 1909), 148 с.; И. И. Лаппо, История русской церкви. По<br />
лекциям профессора И. И. Лаппо (Юрьев: Литогр. Э. Бертельсон, 1909), 183 с.<br />
36 И. И. Лаппо, История русской церкви, 116–132<br />
37 Б. С. Каганович, „Евгений Викторович Тарле: Биографический очерк“,<br />
Академическое дело 1929–1931 гг, Вып. 2, Дело по обвинению академика<br />
Е. В. Тарле, Ч. 1 (СПб., 1998), LXV.<br />
38 Ljudmila Dubjeva, „Akadeemik Jevgeni Viktorovitš Tarle ― <strong>Tartu</strong> <strong>Ülikooli</strong><br />
ülda<strong>ja</strong>loo professor 1913–1918“, Vene aeg Eestis: uurimusi 16. sa<strong>ja</strong>ndi keskpaigast<br />
kuni 20. sa<strong>ja</strong>ndi alguseni, Eesti A<strong>ja</strong>looarhiivi toimetised, 14 (21) (<strong>Tartu</strong>: Eesti<br />
A<strong>ja</strong>looarhiiv, 2006), 212–228<br />
170