24.09.2013 Views

TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum

TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum

TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

LJudmiLa dubJeva<br />

Professor Šmurlo järglane Vene a<strong>ja</strong>loo õppetoolil aastatel 1905–<br />

1918, varem juba mainitud Ivan Ivanovitš Lappo oli Leedu suurvürstiriigi<br />

a<strong>ja</strong>loo spetsialist, kes jätkas selle uurimist ka oma elu<br />

<strong>Tartu</strong>-perioodil 33 Valdavalt Leedu suurvürstiriigi a<strong>ja</strong>loole olid keskendunud<br />

ka tema erikursused, kuid oli ka erandeid, nende hulgas<br />

näiteks 1907–1908 õppeaastal loetud erikursus „Peeter I reform <strong>ja</strong><br />

seisuslik kord” 34 Põh<strong>ja</strong>sõ<strong>ja</strong>le pühendatud erikursusi nimetatud ei<br />

ole, seda teemat ei puuduta ka säilinud litografeeritud loengukursused<br />

35 „Kiriku a<strong>ja</strong>loo” kursuses leidub siiski Peeter I a<strong>ja</strong>stut käsitlev<br />

osa, kus on vaatluse all vanausulised <strong>ja</strong> nende suhtumine Peeter I<br />

reformidesse 36 Seega professor Lappo ei pühendanud Peeter I a<strong>ja</strong>stule<br />

<strong>ja</strong> sealhulgas Põh<strong>ja</strong>sõ<strong>ja</strong>le rohkem aega, kui seda nõudis korraline<br />

õppetöö<br />

Jevgeni Tarle <strong>ja</strong> Stalini tellitud triloogia<br />

Kuid Põh<strong>ja</strong>sõ<strong>ja</strong> teema puhul tuleks rääkida veel ühest <strong>Tartu</strong> ülikoolis<br />

XX sa<strong>ja</strong>ndi alguses töötanud a<strong>ja</strong>loolasest See on Jevgeni Viktorovitš<br />

Tarle, keda on nimetatud kõige kuulsamaks <strong>ja</strong> populaarsemaks<br />

nõukogude a<strong>ja</strong>loolaseks 37<br />

Akadeemik J V Tarle (1874–1955), <strong>Tartu</strong> ülikooli professor aastatel<br />

1913–1918 38 , kui école russe esinda<strong>ja</strong> ei pöördunud kõnealuse<br />

teema juurde enne <strong>Tartu</strong>sse saabumist <strong>Tartu</strong>s luges ta uusa<strong>ja</strong> üldkursust,<br />

mille sisu kohta pole lähemaid teateid, ent ühtlasi erikursusi<br />

Prantsuse <strong>ja</strong> Inglismaa a<strong>ja</strong>loo, Prantsuse revolutsiooni <strong>ja</strong> Euroopa<br />

a<strong>ja</strong>loo kohta Prantsuse revolutsiooni a<strong>ja</strong>l Ka 1949 aastal (seega kuus<br />

33 Ljudmila Dub’eva, „Ivan Ivanovič Lappo (1869–1944): „Ich möchte die<br />

Staatsordnung von Litauen untersuchen”“, Geisteswissenschaften und Publizistik<br />

im Baltikum des 19. und frühen 20. Jahrhunderts (Berlin: LIT, 2011), 523<br />

34 Ibid, 527<br />

35 И. И. Лаппо, Конспект по русской истории (Продолжение) (Юрьев: Литогр.<br />

Э. Бертельсон, 1909), 148 с.; И. И. Лаппо, История русской церкви. По<br />

лекциям профессора И. И. Лаппо (Юрьев: Литогр. Э. Бертельсон, 1909), 183 с.<br />

36 И. И. Лаппо, История русской церкви, 116–132<br />

37 Б. С. Каганович, „Евгений Викторович Тарле: Биографический очерк“,<br />

Академическое дело 1929–1931 гг, Вып. 2, Дело по обвинению академика<br />

Е. В. Тарле, Ч. 1 (СПб., 1998), LXV.<br />

38 Ljudmila Dubjeva, „Akadeemik Jevgeni Viktorovitš Tarle ― <strong>Tartu</strong> <strong>Ülikooli</strong><br />

ülda<strong>ja</strong>loo professor 1913–1918“, Vene aeg Eestis: uurimusi 16. sa<strong>ja</strong>ndi keskpaigast<br />

kuni 20. sa<strong>ja</strong>ndi alguseni, Eesti A<strong>ja</strong>looarhiivi toimetised, 14 (21) (<strong>Tartu</strong>: Eesti<br />

A<strong>ja</strong>looarhiiv, 2006), 212–228<br />

170

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!