TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum
TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum
TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
PõhJaSõJa PeegeLduSi üLiStuSkõnedeS karL Xii-Le<br />
nud sündmuse käsitlus: lihtsa viite asemel asetleidnud lahingule on<br />
sellest kujunenud iseseisev panegüürika, mis hõlmab trükise kuuest<br />
leheküljest viis Cameeni stiilis on a<strong>ja</strong>stule omaselt põimitud nii antiigi<br />
kui ka toonane sõnavara <strong>ja</strong> fraseoloogia, lausestuselt pigem Cicero<br />
voogavat stiili järgides Ka ideed (st kuninga- <strong>ja</strong> sõ<strong>ja</strong>pilt) on tal<br />
a<strong>ja</strong>stule <strong>ja</strong> žanrile (valitse<strong>ja</strong> ülistus) tüüpilised (vt allpool).<br />
Olaus Mobergi kõne seevastu, kuigi žanrilt puhas panegüürika, on<br />
stiililt ebaühtlane: me võime tal sageli näha samasuguseid voogavas<br />
Cicero stiilis lauseid nagu Cameenil, ent enamasti on nende puhul<br />
tegu otseste laenudega suurelt XVII sa<strong>ja</strong>ndi kõnemehelt <strong>ja</strong> Wittenbergi<br />
ülikooli retoorika- ning poeetikaprofessorilt August Buchnerilt, 30<br />
või koguni Cicerolt endalt! (vt allpool) Kohati kerkib esile Mobergile<br />
endale hoopis iseloomulikum, senecalikult napp <strong>ja</strong> rütmikas stiil<br />
(mida võib siiski leida ka Cicero ründavamates lõikudes <strong>ja</strong> Buchneril),<br />
milles hakkab eriti silma trikoolon: fraaside kolmekaupa reastamine<br />
Samalaadset trikoolonite eelistust on toodud esile Turu professori<br />
Daniel Achreliuse puhul, kellel näib praktika aga tunduvalt varieeritum<br />
31 Mobergi trikoolonite seas torkavad eriti silma asündeetiliselt<br />
lisatud verbidega lauselõpud, nt lk 25: laeti laetitiis omnibus, gaudemus,<br />
exultamus triumphamus („kõiksuguste rõõmude tõttu rõõmsatena<br />
oleme õnnelikud, juubeldame, triumfeerime”).<br />
Taustteavet Dünamünde lahingu kohta leiame Christian Kelchi<br />
kroonika järjest, millest saame lugeda üsna üksikas<strong>ja</strong>likku kirjeldust<br />
Karl XII <strong>ja</strong> tema vägede Riia alla jõudmisest 7 juulil 1701,<br />
tasandikule ülesrivistumisest <strong>ja</strong> vägede järeleootamisest, laevadele<br />
laadimisest <strong>ja</strong> jõe ületamisest, kokkupõrkest endast ning saagist <strong>ja</strong><br />
järgnenud sündmustest 32 Kelchile on teada nii eri väeliikide hulk<br />
kui ka väeosade juhata<strong>ja</strong>d <strong>ja</strong> see, mida keegi mis hetkel tegi<br />
Seevastu akadeemia pühendustrükises ei ole esitatud mingeid<br />
arvandmeid vägede suuruse ega väeliikide kohta ega mainitud nimepidi<br />
kedagi teist peale kahe kuninga (August II <strong>ja</strong> Karl XII, Peeter<br />
I-le on viidatud vaid kui barbarite monarhile) ning Liivimaa<br />
30 Kelle puhul on esile toodud, et ta järgis Pliniust kui stiiliideaali, vt Barner, 256<br />
(viidates H Bordecke 1919 aastast pärit käsitluse lk-le 34)<br />
31 Sarasti-Wilenius, 203.<br />
32 Christian Kelch, Liivimaa kroonika järg, tõlkinud Ivar Leimus (<strong>Tartu</strong>: Eesti A<strong>ja</strong>looarhiiv,<br />
2009), 150–158<br />
51
Change language