TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum
TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum
TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe<br />
olla tublisti politiseeritud <strong>ja</strong> propagandamaiguline, enne juba trükis<br />
levinud või ka käsikir<strong>ja</strong>s tänapäevani säilinud Seetõttu on nende<br />
allikaline väärtus võrreldes Liivi sõ<strong>ja</strong> kroonikatega pisut väiksem,<br />
sündmuste rekonstrueerimiseks oleks õigem kasutada pigem kroonikate<br />
allikaid kui kroonikateksti ennast<br />
Samamoodi kui Liivi sõda elavdas ka Põh<strong>ja</strong>sõda mõneti a<strong>ja</strong>lookirjutust,<br />
kuid suhteliselt vähem Mälestusi võib Põh<strong>ja</strong>sõ<strong>ja</strong> a<strong>ja</strong>st olla<br />
säilinud rohkem, samuti mitmesuguseid trükiseid, mis puudutavad<br />
Põh<strong>ja</strong>sõda või on nende väl<strong>ja</strong>andmine a<strong>ja</strong>stuse poolest seotud Põh<strong>ja</strong>sõ<strong>ja</strong><br />
algusega („Jutustus Liivimaast” <strong>ja</strong> Daniel Hartnacki Liivimaa<br />
a<strong>ja</strong>lugu), kuid mahukamaid kroonikalaadseid a<strong>ja</strong>looteoseid või käsitlusi<br />
sõ<strong>ja</strong>st, nagu seda olid Bredenbachi, Russowi, Renneri, Henningu<br />
<strong>ja</strong> Mülleri eripalgelised teosed, on Põh<strong>ja</strong>sõ<strong>ja</strong> a<strong>ja</strong>st vähe Nende<br />
kõrvale julgeks asetada kindlasti Kelchi Liivimaa a<strong>ja</strong>loo järje <strong>ja</strong> reservatsioonidega<br />
Molleri <strong>Tartu</strong> sündmuste kirjelduse. Wrangelli teos<br />
on sisuliselt siiski päevaraamat <strong>ja</strong> sarnaneb enam teiste omaegsete<br />
pikemate <strong>ja</strong> lühemate päevaraamatute <strong>ja</strong> kirjeldustega<br />
Millest see tingitud on, ei olegi võimalik ilmselt üheselt kindlaks<br />
määrata Huvi sõ<strong>ja</strong>sündmuste <strong>ja</strong> piirkonna vastu kinnitavad arvukad<br />
lendlehed <strong>ja</strong> pisitrükised ning pikemate piirkonda tutvustavate<br />
teoste ilmumine vahetult pärast Põh<strong>ja</strong>sõ<strong>ja</strong> algust Võiks väita, et Liivi<br />
sõ<strong>ja</strong> a<strong>ja</strong>l <strong>ja</strong> järel oli Vana-Liivimaal selline poliitiline olukord, mis soosis<br />
mitmelaadseid vaateid <strong>ja</strong> käsitlusi Põh<strong>ja</strong>sõ<strong>ja</strong> käigus läks territoorium<br />
ühe riigi käest teisele <strong>ja</strong> vaadete paljususeks ei olnud võimalust<br />
Ilmselt oleks Kelchi kroonika jätk võinud ilmuda Rootsis või Saksamaal,<br />
kuid kohalikes trükikodades vaid tugevasti tsenseerituna<br />
Muutuma hakkas ka a<strong>ja</strong>lookirjutus Hoolimata sõ<strong>ja</strong> elavdavast<br />
mõjust oli XVIII sa<strong>ja</strong>ndi alguses käes kroonikakirjutuse hääbumise<br />
aeg XVIII sa<strong>ja</strong>ndi esimese poole a<strong>ja</strong>lookirjuta<strong>ja</strong>test ei kirjutanud<br />
Hermann von Brevern ei kroonikaid ega ka Põh<strong>ja</strong>sõ<strong>ja</strong>st, Johan Gottfried<br />
Arndt ei jõudnud oma käsitlusega keska<strong>ja</strong>st kaugemale Tõenäoliselt<br />
mängis Põh<strong>ja</strong>sõ<strong>ja</strong> a<strong>ja</strong>lookirjutuse kesisuses rolli nii poliitiline<br />
aspekt kui ka a<strong>ja</strong>lookirjutuse enda areng Võimalik, et nüüd sai<br />
teoks Dionysius Fabriciuse tõdemus <strong>ja</strong> tõesti ei leidunud kedagi, kes<br />
oleks tahtnud ette võtta Liivimaa viimase kuue- või lihtsalt poolesa<strong>ja</strong><br />
aasta a<strong>ja</strong>loo, enne kui seda sa<strong>ja</strong>ndi lõpu poole asuti tegema juba valgustusaegse<br />
a<strong>ja</strong>lookirjutuse võtmes<br />
37
Change language