TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum

More documents

Recommendations

Info

mariann rammo oma artiklis asja teist külge: hävingut kui võimalust ning mõjutegurit, mis andis Tartu linnaruumi ja identiteedi arengule hoopis uue suuna Raske on öelda, milliseks oleks kujunenud Tartu, kui poleks olnud Põhjasõda Ilmselt oleks linna praegune ilme hoopis teistsugune Linnaruumi mõiste Karin Vimberg on oma seminaritöös väitnud, et ehkki üks arheoloogia metodoloogilisi aluseid on seoste loomine esemete paiknemise põhjal ruumis, pole teoreetiline ruumikäsitlus kuigi levinud 2 Laiendaksin tema väidet ajalooteadusele üldiselt Ajalooteaduses küll kasutatakse ruumi mõistet, kuid väga tihti ei mõtestata seda piisaval määral lahti ning kohati piirdub selle defineerimine vaid füüsiliste parameetritega Inimtegevus ning ajaloosündmused toimuvad küll konkreetses paigas, ent ruumi ja inimeste tegevuse omavahelisi seoseid pole seni eriti vaadeldud Minu hinnangul ei ole päris õige käsitleda füüsilist (linna)ruumi ja inimtegevust üksteisest lahus, kuna linnaruum ilma inimtegevuseta saab olla vaid arhitektuuriline või kultuuriline mälestis Ruum on mitme teadusala (filosoofia, geograafia, semiootika, arheoloogia jt) keskseid mõisteid, mida on käsitletud väga mitut moodi Mõistmaks paremini linna(ruumi) arengut, tuleks tähelepanu pöörata ka ruumi eri definitsioonidele ning sellele, kuidas ruumi on eri aegadel mõistetud Kahekümnenda sajandi esimese pooleni polnud „ruum” kuigivõrd keeruline mõiste. Ruumi käsitleti kui midagi elutut, fikseeritut ja liikumatut, samal ajal kui aega käsitleti elulise ning voolavana Teemadeks olid pidev areng ja arengu peatumine, kriisid ja akumuleerumine 3 Leidus muidugi erandeid. Ehkki Eesti geograafiatraditsiooniski on läbi aegade hinnangulistele käsitlusviisidele vähem tähelepanu pööratud, lisas toonane Tartu ülikooli geograafiaprofessor Johannes Gabriel Granö (1882-1956) juba 1920. aastatel puhta geograafia uurimisobjek- 2 Karin Vimberg, Maastik kui ruum, seminaritöö ( Tartu Ülikool: arheoloogia õppetool, 2006), 4 3 Jussi S Jauhiainen, Linnageograafia. Linnad ja linnauurimus modernismist postmodernismini (Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2005), 71 144
häving kui võimaLuS Illustratsioon 1. Tartu aastal 1704 Plaanil on kujutatud Tartu linna ja selle ümbrust aastal 1704, pärast venelaste hävitustööd, ning see annab ilmeka pildi kunagisest kindluslinnast ja administratiivkeskusest (Arvid Molleri raamatust „Fata Dorpati“) tide hulka ka inimese meeltega aistitava ümbruse Granö käsitlusviisis oli inimenegi uurimisobjekt, osa maastikust Subjektiks jäi vaid uurija ― vaatleja. 4 Kui Granö 1923 aastal Soome naasis, jäi inim- ja linnageograafilise uurimissuuna arendamine noore Edgar Kanti (1902-1978) hooleks: Granö pidas teda oma kõige andekamaks õpilaseks Muu hulgas on Edgar Kant sügavuti uurinud Tartu linnakeskkonda Edgar Kanti 1923 aastal valminud esialgne käsitlus Tartu linnast võitis Tartu ülikoolis esimese auhinna 1924 aastal ilmus trükist tema uurimus Tartu linnasüdamest ehk city’st 1926 aastal valmis Kantil aga 280-leheküljeline uurimus „Tartu Linn kui ümbrus ja organism”, mis võeti järgmisel aastal avaldatud koguteosesse „Tartu” 5 4 Hannes Palang, Egle Kaur, „Kultuurmaastik: mõiste, analüüs ja tõlgendamine“, Publicationes Instituti Geographici Universitatis Tartuensis, 87 ( Tartu, 2000), 142 5 Ott Kurs, Elusid ja eluruume (Tartu: Ilmamaa, 2009), 93 145
Page 1 and 2:
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XX
Page 3 and 4:
Sisukord Saateks 5 Artiklid Janet L
Page 5 and 6:
Saateks Käesolev „Tartu Ülikool
Page 7 and 8:
ARTIKLID Sõja mõjust ajalookirjut
Page 9 and 10:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe ko
Page 11 and 12:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe de
Page 13 and 14:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe Ku
Page 15 and 16:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe se
Page 17 and 18:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe si
Page 19 and 20:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe nu
Page 21 and 22:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe tr
Page 23 and 24:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe pa
Page 25 and 26:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe aj
Page 27 and 28:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe Na
Page 29 and 30:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe 29
Page 31 and 32:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe Sa
Page 33 and 34:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe Se
Page 35 and 36:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe Ri
Page 37 and 38:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe ol
Page 39 and 40:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe st
Page 41 and 42:
PõhJaSõJa PeegeLduSi üLiStuSkõn
Page 43 and 44:
Page 45 and 46:
Page 47 and 48:
Page 49 and 50:
Page 51 and 52:
Page 53 and 54:
Page 55 and 56:
ubi signum conflictui datum, ferro
Page 57 and 58:
Page 59 and 60:
Page 61 and 62:
Page 63 and 64:
Page 65 and 66:
„Oratio panegyrica“ LISA Olaus
Page 67 and 68:
„oratio Panegyrica“ Ülistuskõ
Page 69 and 70:
„oratio Panegyrica“ des oma rii
Page 71 and 72:
„oratio Panegyrica“ sest Veel e
Page 73 and 74:
„oratio Panegyrica“ (8) Vagadus
Page 75 and 76:
„oratio Panegyrica“ mida kõigi
Page 77 and 78:
„oratio Panegyrica“ (12) pühen
Page 79 and 80:
„oratio Panegyrica“ olid, ent n
Page 81 and 82:
„oratio Panegyrica“ järglane 2
Page 83 and 84:
„oratio Panegyrica“ na, ilma j
Page 85 and 86:
„oratio Panegyrica“ tamisega ü
Page 87 and 88:
„oratio Panegyrica“ vaenlased i
Page 89 and 90:
„oratio Panegyrica“ ja jumalike
Page 91 and 92:
„oratio Panegyrica“ nime nagu t
Page 93 and 94: „oratio Panegyrica“ Õppige, su
Page 95 and 96: „oratio Panegyrica“ nägemises;
Page 97 and 98: „oratio Panegyrica“ (31) ma ja
Page 99 and 100: tuskõnedes Karl XII-le PõhJaSõJa
Page 101 and 102: PõhJaSõJa PeegeLduSi üheS toonaS
Page 105 and 106: Illustratsioon 2. Adam Andreae reis
Page 123 and 124: Kapitulatsioon ja universitas: jär
Page 125 and 126: kaPituLatSioon Ja univerSitaS rumin
Page 127 and 128: kaPituLatSioon Ja univerSitaS 1635
Page 129 and 130: kaPituLatSioon Ja univerSitaS halve
Page 131 and 132: kaPituLatSioon Ja univerSitaS 1710
Page 133 and 134: kaPituLatSioon Ja univerSitaS vanad
Page 135 and 136: kaPituLatSioon Ja univerSitaS 10 ok
Page 137 and 138: kaPituLatSioon Ja univerSitaS konna
Page 139 and 140: kaPituLatSioon Ja univerSitaS jätk
Page 141 and 142: kaPituLatSioon Ja univerSitaS Capit
Page 143: Häving kui võimalus Põhjasõja m
Page 147 and 148: häving kui võimaLuS naga seotud i
Page 149 and 150: häving kui võimaLuS Tartu poolel,
Page 151 and 152: häving kui võimaLuS selline hulk
Page 153 and 154: häving kui võimaLuS mahakiskumine
Page 155 and 156: häving kui võimaLuS Põhjasõja t
Page 157 and 158: häving kui võimaLuS Võrreldes m
Page 159 and 160: häving kui võimaLuS Juba 1725 aas
Page 161 and 162: häving kui võimaLuS pakkuda teist
Page 163 and 164: Põhjasõja käsitlemisest XIX- XX
Page 165 and 166: PõhJaSõJa käSitLemiSeSt XiX-XX S
Page 179 and 180: aJaLooLiSeSt kLaaSiSt tartu üLikoo
Page 195 and 196:
aJaLooLiSeSt kLaaSiSt tartu üLikoo
Page 197 and 198:
Page 199 and 200:
Page 201 and 202:
Page 203 and 204:
Page 205 and 206:
üLevaade muuSeumi kogudeSSe Laekun
Page 207 and 208:
Page 209 and 210:
Page 211 and 212:
Page 213 and 214:
Page 215 and 216:
Page 217 and 218:
tartu üLikooLi aJaLoo muuSeumi tea
Page 219 and 220:
Page 221 and 222:
Page 223 and 224:
Page 225 and 226:
Page 227 and 228:
Näitused Tartu Ülikooli ajaloo mu
Page 229 and 230:
näituSed tartu üLikooLi aJaLoo mu
Page 231 and 232:
Page 233 and 234:
Page 235 and 236:
tartu üLikooLi aJaLoo muuSeumi ür
Page 237 and 238:
Page 239 and 240:
Page 241 and 242:
Page 243 and 244:
Tartu tähetorn: teaduskeskusest ha
Page 245 and 246:
tartu tähetorn: teaduSkeSkuSeSt ha
Page 247 and 248:
Page 249 and 250:
Page 251 and 252:
tuLLio iLometS kui nähtuS Tuntud o
Page 253:
looliste materjalide ja nende töö
show all

TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?