TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum

Janet LaidLa
vormis sünni ja vanemate nimetamisega, edasi võtab päevaraamat
reisikirja vormi Kirjeldatakse reise Stockholmi ja siis Riiga ning
edasi ülikooli Saksamaale ja Madalmaadesse, ka Tallinna naasmise
järel on perekonna ja ametiuudiste kõrval üles märgitud reisimuljed
Põhjasõja osa on võrreldes ülejäänud päevaraamatuga napp
Kõrvutades näiteks Remmini päevaraamatuga, on Blanckenhagenil
tihedamalt töö- ja eraelu puudutavaid märkmeid, kuid ka tunduvalt
rohkem sõjasündmusi Pealegi katavad Blanckenhageni ülestähendused
ajavahemiku 1700–1710, kus toimuski kokku rohkem tähelepanuväärset
kui 1708–1709 Teade Poltava lahingu kohta jõudis
väidetavalt Blanckenhagenini 18 augustil, seega hiljem kui Remminini,
lahing ise olevat päeviku järgi peetud 28 juunil (tegelikult 27
juunil vana ehk 8 juulil uue kalendri järgi Toim)
Koostaja kommentaaridega on XIX sajandi lõpus publitseeritud
kindral Ludwig Nicolaus vabahärra von Hallarti päevaraamat
Narva piiramisest ja lahingust 1700 aastal 75 Foolioformaadis käsikiri
sisaldab päevaraamatut ja mõningaid joonistusi 76 Hallartiga on
seotud teinegi käsikiri Põhjasõja ajaloost 1699–1721, mille käsikiri
olevat XIX sajandi lõpus olnud Peterburis riigiarhiivis 77 Peale selle
trükiti 1700–1702 ära mitu tema kirja 78 Päevaraamat on üles ehitatud
kronoloogiliselt, kuupäevade kaupa, ja sisaldab palju sõjategevusega
seotud teateid Siin mängib ilmselt rolli asjaolu, et kindral oli
ise sõjategevusega otseselt seotud: tegemist ongi tema igapäevase tegevuse
kirjeldusega Võrreldes teiste eelmainitud päevaraamatutega
tuleb tõdeda, et tegemist on üsna detailirikka ja põhjaliku kirjeldusega
Hallarti kirjeldus muutub detailivaesemaks ja sõjakaugemaks
alates ajast, kui ta vangi võeti
Kuigi ka Põhjasõja puhul on võimalik nimetada mitmesuguseid
75 Hallart (1659–1727) sündis Holsteinis Enne Narva tulekut võis ta olla osa võtnud
sõjast türklastega Ungaris ja sõjast Prantsusmaa vastu Poola kuningas August II
saatis ta kui sõjainseneri Narva alla Peeter I-le appi kindlustusi ehitama ning
ta andis end koos paljude teiste välismaa ohvitseridega Rootsi vägedele vangi
Vangistusest vabanes ta 1705 ja astus uuesti Venemaa teenistusse Katariina I
andis talle teenistuse eest Wolmarshofi mõisa, kus ta ka suri. Friedrich
Bienemann jun, Das Tagebuch des Generals von Hallart über die Belagerung und
Schlacht von Narva 1700 (Reval: Verlag von Franz Kluge, 1894), 1–3.
76 Bienemann jun, Das Tagebuch des Generals von Hallart, 3–4
77 Bienemann jun, Das Tagebuch des Generals von Hallart, 5–6
78 Bienemann jun, Das Tagebuch des Generals von Hallart, vt lk 10–11
24