TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum
TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum
TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
PõhJaSõJa PeegeLduSi üLiStuSkõnedeS karL Xii-Le<br />
loomevarguse näitena, mille puhul puudub täielikult iseseisev loominguline<br />
alge, 48 ning mis teeb selle (paraku tõepoolest!) kasutamiskõlbmatuks<br />
a<strong>ja</strong>looallikana (vähemalt lahingukirjelduse autentsuse<br />
poolest) Samas aga näeme siin ka meisterlikku „võõra kõne” 49 kasutamist:<br />
käsitledes Karl XII <strong>ja</strong> Põh<strong>ja</strong>sõda sõnadega, mida publik<br />
tunneb hästi Gustav Adolfi <strong>ja</strong> 30-aastase sõ<strong>ja</strong> auks peetud kõnedest,<br />
saab autor anda Põh<strong>ja</strong>sõ<strong>ja</strong> käsitlusele ilma pikki seletusi lisamata<br />
hoopis teise, ususõ<strong>ja</strong> mõõtme Allikaviite ärajätmine teeb võrdlusest<br />
kahe valitse<strong>ja</strong> vahel tehniliselt hoopis samastamise, identifikatsiooni<br />
50 Meie näidete puhul tähendab viite ärajätmine seda, et Moberg<br />
ei hakka kuidagi pisendama Karli rolli <strong>ja</strong> alanud sõda võrdluste <strong>ja</strong><br />
paralleelide toomisega, vaid käsitlebki neid, otsekui oleks tegu tema<br />
kaasa<strong>ja</strong> paradigmaatiliselt suurima ususõ<strong>ja</strong> mudeliga, nõnda et<br />
Karl XII pole enam nagu Gustav Adolf <strong>ja</strong> tema troonijärglane, vaid<br />
(uus) Gustav Adolf (või Juliuste dünastia alusepani<strong>ja</strong> või Aleksander<br />
Suur) ise<br />
Kokkuvõte<br />
Põh<strong>ja</strong>sõ<strong>ja</strong> algul ilmub Academia Gustavo-Carolina trükistesse sõ<strong>ja</strong>teema:<br />
ühelt poolt muutub trükiste žanri<strong>ja</strong>otus (suureneb ametlike<br />
patentide osakaal), teiselt poolt aga juhutrükiste temaatika, mis ilmneb<br />
eriti akadeemias peetud avalikes kõnedes Sõ<strong>ja</strong> käsitlemine on<br />
seotud valitse<strong>ja</strong> ülistamisega, eriti markantne on selle poolest Olaus<br />
Mobergi „Panegüürika” Karl XII võidu puhul Dünamünde lahingus<br />
Valitse<strong>ja</strong> ülistamisel on aluseks üsna traditsiooniline pilt heast, sõ<strong>ja</strong>liselt<br />
targast, alamate suhtes leebest ning ennastsalgavast valitse-<br />
48 Nt Academia Gustaviana’s Laurentiuse Ludeniuse juhendatud kõnede <strong>ja</strong><br />
disputatsioonide puhul on mehaanilisel kordusel väga suur roll, ent hoopis<br />
teises, pedagoogilises kontekstis, vt Kristi Viiding, „Kompilatiivkir<strong>ja</strong>nduse<br />
korduvkasutusest humanistliku kultuuri vahendamisel Eesti- <strong>ja</strong> Liivimaale<br />
Laurentius Ludeniuse teose „De informatione prudentiae ad Usum Liber” [1627]<br />
näitel“, Enn Küng (koost), Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi<br />
suurriigis 16./17. sa<strong>ja</strong>ndil III, Eesti A<strong>ja</strong>looarhiivi Toimetised, 17 (<strong>Tartu</strong>: Eesti<br />
A<strong>ja</strong>looarhiiv, 2009), 188–205<br />
49 Mõistest vt: Michael Bakhtin, „Discourse in the novel“, Dialogic imagination.<br />
Four essays ( Austin: University of Texas Press, 1987), 259–422<br />
50 Ent sellel polegi senises võrdluse <strong>ja</strong> metafoori teoorias oma kohta, kuna siin<br />
puudub igasugune väline viide kahe teksti <strong>ja</strong> sellest tulnud motiivide vahel, vt<br />
Gérard Genette, Figures III (Paris: Seuil, 1972), 30.<br />
61
Change language