TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum
TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum
TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Janet LaidLa<br />
enda <strong>ja</strong> võib-olla käsikir<strong>ja</strong>lise pärandina tulevaste põlvede tarvis pereliinis<br />
Samas, järeltulevat põlve tal paraku ei olnud, sest ta poeg<br />
suri juba 1710 aastal Kohati on aastasündmuste kokkuvõtted siiski<br />
üsna põh<strong>ja</strong>likud, mis võivad viidata kavatsusele teha päevaraamat<br />
kättesaadavaks laiemale üldsusele<br />
Liivi sõ<strong>ja</strong> kroonikuid ei takistanud trükiko<strong>ja</strong> puudumine Eesti- ega<br />
Liivimaal ning enamik nende teoseid avaldati <strong>ja</strong> paljud lausa mitmes<br />
trükis (Tilemann Bredenbachi, Balthasar Russowi, Timann Brakeli,<br />
Laurentius Mülleri <strong>ja</strong> Salomon Henningu teosed, Põh<strong>ja</strong>sõ<strong>ja</strong> kontekstis<br />
avaldati vaid Blombergile omistatud kir<strong>ja</strong>d mitu korda) Võrreldes nende<br />
vähestega, mis Põh<strong>ja</strong>sõ<strong>ja</strong> kohta trükis ilmusid, olid Liivi sõ<strong>ja</strong> kroonikad<br />
publitseeritud suurema a<strong>ja</strong>vahega Kui Bredenbachi kroonika<br />
väl<strong>ja</strong> arvata, siis mitte enne 1570 aastaid, seega rohkem kui kümme<br />
aastat pärast sõ<strong>ja</strong> algust Samas, Hartnacki teos ilmus 1700, Theatrum<br />
1701 <strong>ja</strong> Blombergi kir<strong>ja</strong>d samuti esimest korda 1701 (tõsi, nendest<br />
vaid üks kirjeldab Põh<strong>ja</strong>sõda <strong>ja</strong> sealjuures vaid ühte sündmust) Kui<br />
nende teoste põh<strong>ja</strong>l meelevaldselt järeldusi teha, siis trükikunst soosis<br />
teabe kiiret liikumist XVIII sa<strong>ja</strong>ndi esimestel aastatel rohkem kui<br />
XVI sa<strong>ja</strong>ndi lõpus, mis on ootuspärane kas või seetõttu, et tollal olid<br />
olemas kohalikud trükiko<strong>ja</strong>d, kes said info kiirelt trükikir<strong>ja</strong>s talletada<br />
See tähelepanek kehtib küll vaid lendlehtede kohta, sest Jutustus Liivimaast,<br />
Hartnacki teos <strong>ja</strong> Theatrum ei ilmunud Eesti- ega Liivimaal<br />
Liivi sõ<strong>ja</strong> aegsed kroonikud kasutasid oma kaasaegsete töid, mis<br />
jõudsid oma trükkimiskohast Saksamaal üsna kiiresti tagasi Liivimaale<br />
Paul Johanseni arvates ilmneb Russowi kroonikas märke näiteks<br />
Bredenbachi teose kasutamisest 93 Võiks isegi öelda, et eri trükised inspireerisid<br />
üksteist, <strong>ja</strong> mitte ainult kuulsate vastulausetena Russowi<br />
kroonika esimene trükk inspireeris Johanseni arvates Timann Brakeli<br />
kroonikat, mida omakorda kasutas Russow oma kroonika teises trükis<br />
94 Brakeli teost kasutasid hiljem nii Balthasar Russow kui ka Salomon<br />
Henning 95 Russow on Brakelilt saanud mitme uuri<strong>ja</strong> hinnangul<br />
inspiratsiooni oma kuulsa Liivimaa allakäigu kirjelduse <strong>ja</strong>oks 96<br />
93 Johansen, 78–80<br />
94 Johansen, 94–95<br />
95 Vahtre, Timann Brakel <strong>ja</strong> Balthasar Russow, 35<br />
96 Vahtre, Timann Brakel <strong>ja</strong> Balthasar Russow, 42–43 Irooniliselt on ehk just see<br />
osa osaliselt ajendanud pahameeletulva Russowi kroonika vastu (vt edaspidi)<br />
30
Change language