TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum

More documents

Recommendations

Info

mariann rammo Ülikooli taastamist Tartus mõjutas ka see, et Paul I ei soovinud Venemaa ainsas ülikoolis, Moskva ülikoolis, või Peterburi Teaduste Akadeemias näha suurt hulka Euroopast tagasi tulnud ja Prantsuse revolutsiooni ideedest mõjutatud üliõpilasi 54 Nii sai Tartu 1802 aastal taas ülikoolilinnaks Taasavamisele järgnevate aastate jooksul sai ülikoolist kiiresti peamine näo andja Tartule ning see muutus — nagu linn ju lootnud oligi — põhiliseks sissetulekuallikaks linnale Vastuolud ülikooli ja linna vahel ei kadunud ka nüüd, ent see ei takistanud Tartut arenemast peamiselt ülikooliga seotud inimeste teenindamisega elatist teenivaks linnaks Valgustuslike ideede mõjuväljas rajatud ülikool ühendas linnas klassitsistliku arhitektuuri valgustuslike haridusideaalidega, kujundades niiviisi linna olemuse ning muutes väikese provintsilinna ülikoolilinnaks Tartu ülikoolist sai euroopaliku kultuuri vahendaja Vene impeeriumile Üliõpilased ja õppejõud Idast ja Läänest muutsid Tartu taaskord rahvusvaheliseks, põimunud kultuuridega maailmalinnaks Kokkuvõte Lõpetuseks tuleb nentida, et Põhjasõja mõju Tartu linnaruumile ei saa hinnata üheselt positiivseks ega negatiivseks Põhjasõja eel oli Tartust kujunenud mitmepalgeline, eri identiteete kandev linn Kui ajaloosündmused oleksid kulgenud teisiti, ei oleks meil praegu ehk ülikoolilinn Tartut, vaid hoopis teiseilmeline, teiste väärtustega Tartu, näiteks nagu kaubalinnad Lübeck või Hamburg Hävinguta Põhjasõjas oleks Tartusse jäänud tugevam ning iseteadlikum kodanikkond, kes poleks ehk majandusliku olukorra paranedes tajunud ülikooli suurt väärtust oma linnale Kui linnaruumis oleks suurenenud militaarne pool, näiteks avatud sõjakool, poleks teistsuguseid väärtusi kandev ülikool ilmselt samuti pääsenud linnapildis domineerima Põhjasõja järel lootis Tartu linn ülikooli abil taastada oma identiteeti hästi kindlustatud halduskeskusena Ent ülikoolil oli Tartule 54 Universitas Tartuensis 1632–2007, 109 160
häving kui võimaLuS pakkuda teistsugune arengutee Taasavatud ülikooli mõttelise ruumi juured olid Prantsuse valgustusfilosoofiast alguse saanud vabaduse, võrdsuse, mõistuse ja humanismi ideedes, millega suudeti siduda konkreetne Tartu muutunud ruum: klassitsistlik arhitektuur ning Toomemäe ümberkujundamine pargiks tegid Tartust Euroopa ühe esimese aedlinna Ülikooli tõttu Tartusse saabunud professorite ja üliõpilaste kaudu, kelle igapäevavajadused andsid teenistust suurele osale linnaelanikest, jõudis ülikool kiiresti tartlaste isiklikku (elatud) ruumi Ühtsus loob terviku Kas oleks Tartu ära teeninud talle nii palju kuulsust toonud hüüdnime Emajõe Ateena, kui tuhast tõusnud linnas poleks kujunenud tervikut konkreetse, mõttelise ja elatud ruumi vahel? Põhjasõjale järgnenud perioodil liikus Tartu keskajast uusaega Uus aeg tähendas Tartule eelkõige avatust selle sõna kõikides tähendustes: avatust uutele piiridele, identiteedile, inimestele Müüridega piiratud ning oma õigusi kiivalt kaitsvasse mentaliteeti kapseldunud linn muutus samm-sammult ka väljapoole suunatud mõttelaadi soosivaks linnaks Häving Põhjasõjas ajendas kvalitatiivselt uue identiteedi tekke — Tartu kui avatud, rahvusvaheline ülikoolilinn 161
Page 1 and 2:
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XX
Page 3 and 4:
Sisukord Saateks 5 Artiklid Janet L
Page 5 and 6:
Saateks Käesolev „Tartu Ülikool
Page 7 and 8:
ARTIKLID Sõja mõjust ajalookirjut
Page 9 and 10:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe ko
Page 11 and 12:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe de
Page 13 and 14:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe Ku
Page 15 and 16:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe se
Page 17 and 18:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe si
Page 19 and 20:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe nu
Page 21 and 22:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe tr
Page 23 and 24:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe pa
Page 25 and 26:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe aj
Page 27 and 28:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe Na
Page 29 and 30:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe 29
Page 31 and 32:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe Sa
Page 33 and 34:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe Se
Page 35 and 36:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe Ri
Page 37 and 38:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe ol
Page 39 and 40:
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe st
Page 41 and 42:
PõhJaSõJa PeegeLduSi üLiStuSkõn
Page 43 and 44:
Page 45 and 46:
Page 47 and 48:
Page 49 and 50:
Page 51 and 52:
Page 53 and 54:
Page 55 and 56:
ubi signum conflictui datum, ferro
Page 57 and 58:
Page 59 and 60:
Page 61 and 62:
Page 63 and 64:
Page 65 and 66:
„Oratio panegyrica“ LISA Olaus
Page 67 and 68:
„oratio Panegyrica“ Ülistuskõ
Page 69 and 70:
„oratio Panegyrica“ des oma rii
Page 71 and 72:
„oratio Panegyrica“ sest Veel e
Page 73 and 74:
„oratio Panegyrica“ (8) Vagadus
Page 75 and 76:
„oratio Panegyrica“ mida kõigi
Page 77 and 78:
„oratio Panegyrica“ (12) pühen
Page 79 and 80:
„oratio Panegyrica“ olid, ent n
Page 81 and 82:
„oratio Panegyrica“ järglane 2
Page 83 and 84:
„oratio Panegyrica“ na, ilma j
Page 85 and 86:
„oratio Panegyrica“ tamisega ü
Page 87 and 88:
„oratio Panegyrica“ vaenlased i
Page 89 and 90:
„oratio Panegyrica“ ja jumalike
Page 91 and 92:
„oratio Panegyrica“ nime nagu t
Page 93 and 94:
„oratio Panegyrica“ Õppige, su
Page 95 and 96:
„oratio Panegyrica“ nägemises;
Page 97 and 98:
„oratio Panegyrica“ (31) ma ja
Page 99 and 100:
tuskõnedes Karl XII-le PõhJaSõJa
Page 101 and 102:
PõhJaSõJa PeegeLduSi üheS toonaS
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Illustratsioon 2. Adam Andreae reis
Page 107 and 108:
Page 109 and 110: PõhJaSõJa PeegeLduSi üheS toonaS
Page 123 and 124: Kapitulatsioon ja universitas: jär
Page 125 and 126: kaPituLatSioon Ja univerSitaS rumin
Page 127 and 128: kaPituLatSioon Ja univerSitaS 1635
Page 129 and 130: kaPituLatSioon Ja univerSitaS halve
Page 131 and 132: kaPituLatSioon Ja univerSitaS 1710
Page 133 and 134: kaPituLatSioon Ja univerSitaS vanad
Page 135 and 136: kaPituLatSioon Ja univerSitaS 10 ok
Page 137 and 138: kaPituLatSioon Ja univerSitaS konna
Page 139 and 140: kaPituLatSioon Ja univerSitaS jätk
Page 141 and 142: kaPituLatSioon Ja univerSitaS Capit
Page 143 and 144: Häving kui võimalus Põhjasõja m
Page 145 and 146: häving kui võimaLuS Illustratsioo
Page 147 and 148: häving kui võimaLuS naga seotud i
Page 149 and 150: häving kui võimaLuS Tartu poolel,
Page 151 and 152: häving kui võimaLuS selline hulk
Page 153 and 154: häving kui võimaLuS mahakiskumine
Page 155 and 156: häving kui võimaLuS Põhjasõja t
Page 157 and 158: häving kui võimaLuS Võrreldes m
Page 159: häving kui võimaLuS Juba 1725 aas
Page 163 and 164: Põhjasõja käsitlemisest XIX- XX
Page 165 and 166: PõhJaSõJa käSitLemiSeSt XiX-XX S
Page 179 and 180: aJaLooLiSeSt kLaaSiSt tartu üLikoo
Page 205 and 206: üLevaade muuSeumi kogudeSSe Laekun
Page 211 and 212:
üLevaade muuSeumi kogudeSSe Laekun
Page 213 and 214:
Page 215 and 216:
Page 217 and 218:
tartu üLikooLi aJaLoo muuSeumi tea
Page 219 and 220:
Page 221 and 222:
Page 223 and 224:
Page 225 and 226:
Page 227 and 228:
Näitused Tartu Ülikooli ajaloo mu
Page 229 and 230:
näituSed tartu üLikooLi aJaLoo mu
Page 231 and 232:
Page 233 and 234:
Page 235 and 236:
tartu üLikooLi aJaLoo muuSeumi ür
Page 237 and 238:
Page 239 and 240:
Page 241 and 242:
Page 243 and 244:
Tartu tähetorn: teaduskeskusest ha
Page 245 and 246:
tartu tähetorn: teaduSkeSkuSeSt ha
Page 247 and 248:
Page 249 and 250:
Page 251 and 252:
tuLLio iLometS kui nähtuS Tuntud o
Page 253:
looliste materjalide ja nende töö
show all

TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?