TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum
TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum
TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Janika PäLL<br />
5 Teistest allikatest <strong>ja</strong> samastamise ning „võõra<br />
kõne” kasutamise rollist<br />
August Buchneri rolli Olaus Mobergi kõne alusena ei saa kuidagi<br />
alahinnata, kuna enamik Mobergi otse ülevõetud lõikudest on pärit<br />
kahest Buchneri panegüürikast Gustav Adolfile Leipzigi lahingus<br />
saavutatud võidu puhul. Need ilmusid 1637. aastal Gustav Adolfi<br />
mälestuseks väl<strong>ja</strong> antud kogumikus (mis sisaldas veel mitme autori<br />
kõnesid ning matusetseremoonia kirjelduse), esimene Gustav Adolfi<br />
po<strong>ja</strong> Gustavi ettekantuna (<strong>ja</strong> tema nimel), teine Buchneri enda nimel<br />
(vt Gustavus Magnus); hilisemates väl<strong>ja</strong>annetes on mõlemad kõned<br />
omistatud Buchnerile kui Oratio prima <strong>ja</strong> Oratio secunda Leipzigi lahingus<br />
saavutatud võidu puhul 43 Millise väl<strong>ja</strong>ande vahendusel võis<br />
Moberg Buchneri kõnesid kasutada, ei luba uurimistöö seis praegu<br />
ütelda, kuid igal juhul olid Buchneri kõned eri trükkides üsna laialt<br />
levinud 44 Ilmneb, et Moberg oli Buchneri esimest panegüürikat kasutanud<br />
juba oma 1693 aastal peetud kõnes Uppsala kirikukogu<br />
100 aastapäeva puhul, 45 seega ei olnud kõne talle võõras Samadest<br />
Buchneri kõnedest pärit fraase leiame ka teistelt XVII sa<strong>ja</strong>ndi teisel<br />
poolel kirjutanud autoritelt (nt Johannes Georgii Graevius <strong>ja</strong> Johannes<br />
Gabriel Drechsler 46 ), nii et Buchner näib olevat kinnistunud<br />
autoriteetse allikana õiget usku (st tõsiluterlust) kaitsva kuninga<br />
kirjeldamise kohta<br />
Mobergi kõne (lk 8–32) selgroog on kaks Buchneri panegüürikat:<br />
ta alustab (lk 8–9) Büchneri 2 panegüürika algusega (Oratio secunda,<br />
lk 83–84), minnes siis üle oma (<strong>ja</strong> teiste autorite) sõnadega kõnelemisele;<br />
lk 15–19 uuesti Buchneri juurde naastes on tal aluseks hoopis<br />
sama kõne keskosa (Oratio secunda, lk 96–98), milles ta paaril<br />
43 Vt Buchner, Orationum academicarum … J Stübeli 1721 aasta väl<strong>ja</strong>andes<br />
44 Vt ülevaadet saksa 17 sa<strong>ja</strong>ndi trükistest, http://gso gbv de/DB=1 28/<br />
REL?PPN=00430621X&RELTYPE=TT (6 11 2011) <strong>ja</strong> Gerhard Dünnhaupt, „Augustus<br />
Buchner (1591–1661)“, Personalbibliographien zu den Drucken des Barock,<br />
Bd 2 (Stuttgart: Hiersemann, 1990), 855–910<br />
45 Olaus Moberg, Oratio in laetam memoriam concilii, quod Upsaliae, orthodoxae<br />
religionis stabiliendae causa, centum ab hinc annis, convocatum fuit .... in Regia<br />
Gustavo-Carolina .... Academia. .... Anno M.DC.XCIII. die XXVII. Febr. Dorpati<br />
[1693] (Jaanson 2000: 981)<br />
46 Vastavalt kõnes Oratio de victoria navali ab Anglis deportata, aastast 1666 (vt<br />
Lisa, märkus 36) ning Oratio solennis in .... secularem festivitatem et memoriam<br />
concordiae Torgae a. 1576 scriptae (Halle, 1676), 19–20 (vt Lisa, märkus 48)<br />
58
Change language