TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum
TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum
TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe<br />
sikir<strong>ja</strong>lised ülestähendused 44 Riia linna- või raesekretäri Johan<br />
Schmiedti 45 ülestähendused leidis Kopenhaageni arhiivist XIX sa<strong>ja</strong>ndil<br />
Hermann Hildebrand Kogu koodeks kujutas endast kogumikku allikaid:<br />
kirju, dokumente, kirjeldusi umbes a<strong>ja</strong>vahemikust 1557–1570 46<br />
Ka Schmiedti enda märkmed a<strong>ja</strong>vahemikust 1558–1562 on säilinud<br />
vaid fragmentidena 47 Kuigi võimalik, et koostatud linna <strong>ja</strong>oks, on ülestähendused<br />
pigem päevikulaadsed <strong>ja</strong> keskendunud Riia <strong>ja</strong> Riia ümbruse<br />
sündmustele 48 Sõ<strong>ja</strong> põhjusi ei ole avatud, alustatakse narratiivselt<br />
<strong>ja</strong> sissejuhatavalt Narva lahinguga, kirjelduse vahele on samuti pikitud<br />
dokumente, mida, nagu näha, oli raesekretäri käsutuses palju Riiast<br />
pärinevad ka Jürgen 49 <strong>ja</strong> Caspar Padeli 50 päevaraamatud Kummagi<br />
päevaraamatu originaal pole säilinud, ainult väl<strong>ja</strong>võtted nendest<br />
Liivimaa rüütelkonna raamatukogus 51 Väl<strong>ja</strong>kirjutused Padelide päevaraamatutest<br />
ei ole aastate kaupa päris kronoloogilises järjekorras,<br />
kõige varasem aasta oleks 1529, lõpupoole on kronoloogia täpsem<br />
Neid päevaraamatuid tasub võrrelda Riias XVI sa<strong>ja</strong>ndi teisel<br />
poolel <strong>ja</strong> XVII sa<strong>ja</strong>ndil kir<strong>ja</strong> pandud Michael Zaupe, Vieckeni <strong>ja</strong> Bodeckeri<br />
kroonikatega Zaupe käsikiri pole tervikuna alles, Vieckeni<br />
<strong>ja</strong> Bodeckeri omad on säilinud mitmetes eri pikkusega ärakir<strong>ja</strong>des<br />
Vieckeni kroonika algab reformatsiooniga, kuid keskendub pärast<br />
44 Vt päevaraamatute pidamisest sõ<strong>ja</strong> a<strong>ja</strong>l nt Benigna von Krusenstjern,<br />
Selbstzeugnisse der Zeit des Dreissigjährigen Krieges. Beschreibendes Verzeichnis<br />
(Berlin: Akademie Verlag, 1957), 9–26<br />
45 Tema elukäigu kohta pole palju muud teada, kui et ta oli Riia linna teenistuses<br />
notari <strong>ja</strong> sekretärina Alexander Bergengrün, „Einleitung“, Die Aufzeichnungen<br />
des rigaschen Rathssecretärs Johann Schmiedt zu den Jahren 1588-1562 (Lepizig:<br />
Verlag von Dunker &Humblot, 1892), xix–xxvi<br />
46 Bergengrün, vii–viii<br />
47 Bergengrün, xxvi<br />
48 Bergengrün, xxvii–xxviii<br />
49 Jürgen Padel (1505–1571) sündis Riias <strong>ja</strong> õppis Wittenbergi ülikoolis <strong>ja</strong> asus<br />
tagasi Riias olles rae kantselei teenistusse 1536 a valiti ta rae liikmeks, 1547<br />
sai temast bürgermeister, 1567 a soovis ta teadmata põhjustel oma ameti maha<br />
panna J H Böthführ, [Eessõna] „Jürgen Padel’s und Caspar Padel’s Tagebücher“,<br />
Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band<br />
13 (Riga: Nicolai Kymmel’s Buchhandlung, 1886), 291–300, siin 291–292<br />
50 Tema kohta on teada väga vähe Usutavasti oli ta Jürgen Padeliga kuidagi<br />
seotud J H Böthführ, 292–293<br />
51 J H Böthführ, 292–293 J Böthführ on mõlema päevaraamatu väl<strong>ja</strong>kirjutused<br />
koos eessõnaga varalahkunud August Buchholtz jun ärakir<strong>ja</strong> järgi väl<strong>ja</strong> andnud.<br />
„Jürgen Padel’s und Caspar Padel’s Tagebücher“, Mittheilungen aus dem Gebiete<br />
der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 13 (Riga: Nicolai Kymmel’s<br />
Buchhandlung, 1886), 301–434<br />
17