24.09.2013 Views

TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum

TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum

TarTu ÜlIkool ja Põhjasõda - Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

SõJa mõJuSt aJaLoo kirJutuSeLe<br />

sikir<strong>ja</strong>lised ülestähendused 44 Riia linna- või raesekretäri Johan<br />

Schmiedti 45 ülestähendused leidis Kopenhaageni arhiivist XIX sa<strong>ja</strong>ndil<br />

Hermann Hildebrand Kogu koodeks kujutas endast kogumikku allikaid:<br />

kirju, dokumente, kirjeldusi umbes a<strong>ja</strong>vahemikust 1557–1570 46<br />

Ka Schmiedti enda märkmed a<strong>ja</strong>vahemikust 1558–1562 on säilinud<br />

vaid fragmentidena 47 Kuigi võimalik, et koostatud linna <strong>ja</strong>oks, on ülestähendused<br />

pigem päevikulaadsed <strong>ja</strong> keskendunud Riia <strong>ja</strong> Riia ümbruse<br />

sündmustele 48 Sõ<strong>ja</strong> põhjusi ei ole avatud, alustatakse narratiivselt<br />

<strong>ja</strong> sissejuhatavalt Narva lahinguga, kirjelduse vahele on samuti pikitud<br />

dokumente, mida, nagu näha, oli raesekretäri käsutuses palju Riiast<br />

pärinevad ka Jürgen 49 <strong>ja</strong> Caspar Padeli 50 päevaraamatud Kummagi<br />

päevaraamatu originaal pole säilinud, ainult väl<strong>ja</strong>võtted nendest<br />

Liivimaa rüütelkonna raamatukogus 51 Väl<strong>ja</strong>kirjutused Padelide päevaraamatutest<br />

ei ole aastate kaupa päris kronoloogilises järjekorras,<br />

kõige varasem aasta oleks 1529, lõpupoole on kronoloogia täpsem<br />

Neid päevaraamatuid tasub võrrelda Riias XVI sa<strong>ja</strong>ndi teisel<br />

poolel <strong>ja</strong> XVII sa<strong>ja</strong>ndil kir<strong>ja</strong> pandud Michael Zaupe, Vieckeni <strong>ja</strong> Bodeckeri<br />

kroonikatega Zaupe käsikiri pole tervikuna alles, Vieckeni<br />

<strong>ja</strong> Bodeckeri omad on säilinud mitmetes eri pikkusega ärakir<strong>ja</strong>des<br />

Vieckeni kroonika algab reformatsiooniga, kuid keskendub pärast<br />

44 Vt päevaraamatute pidamisest sõ<strong>ja</strong> a<strong>ja</strong>l nt Benigna von Krusenstjern,<br />

Selbstzeugnisse der Zeit des Dreissigjährigen Krieges. Beschreibendes Verzeichnis<br />

(Berlin: Akademie Verlag, 1957), 9–26<br />

45 Tema elukäigu kohta pole palju muud teada, kui et ta oli Riia linna teenistuses<br />

notari <strong>ja</strong> sekretärina Alexander Bergengrün, „Einleitung“, Die Aufzeichnungen<br />

des rigaschen Rathssecretärs Johann Schmiedt zu den Jahren 1588-1562 (Lepizig:<br />

Verlag von Dunker &Humblot, 1892), xix–xxvi<br />

46 Bergengrün, vii–viii<br />

47 Bergengrün, xxvi<br />

48 Bergengrün, xxvii–xxviii<br />

49 Jürgen Padel (1505–1571) sündis Riias <strong>ja</strong> õppis Wittenbergi ülikoolis <strong>ja</strong> asus<br />

tagasi Riias olles rae kantselei teenistusse 1536 a valiti ta rae liikmeks, 1547<br />

sai temast bürgermeister, 1567 a soovis ta teadmata põhjustel oma ameti maha<br />

panna J H Böthführ, [Eessõna] „Jürgen Padel’s und Caspar Padel’s Tagebücher“,<br />

Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band<br />

13 (Riga: Nicolai Kymmel’s Buchhandlung, 1886), 291–300, siin 291–292<br />

50 Tema kohta on teada väga vähe Usutavasti oli ta Jürgen Padeliga kuidagi<br />

seotud J H Böthführ, 292–293<br />

51 J H Böthführ, 292–293 J Böthführ on mõlema päevaraamatu väl<strong>ja</strong>kirjutused<br />

koos eessõnaga varalahkunud August Buchholtz jun ärakir<strong>ja</strong> järgi väl<strong>ja</strong> andnud.<br />

„Jürgen Padel’s und Caspar Padel’s Tagebücher“, Mittheilungen aus dem Gebiete<br />

der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 13 (Riga: Nicolai Kymmel’s<br />

Buchhandlung, 1886), 301–434<br />

17

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!