TUBERKULOOSI DIAGNOSTIKA, RAVI JA RAVI JÄLGIMISE ...

36
Tuberkuloosi diagnostika, ravi ja ravi jälgimise juhised
Rindkeresiseste lümfisõlmede tuberkuloos
Intratorakaalsete lümfisõlmede tuberkuloosi diagnoositakse Eestis 90%-l juhtudest
lastel. Sümtomatoloogias domineerivad üldsümptomid, eriti palavik. Kopsuhaigusele
viitab köha, kaugelearenenud jutudel võib kaasneda õhupuudus.
Diagnoos tugineb peamiselt radioloogilistele uurigutele, röntgenogrammile
ja kompuutertomograafilisele uuringule. Võib leida hiiluse, mediastinaalsete ning
paratrahheaalsete lümfisõlmede haaratust.
Mükobakterite identifitseerimiseks on olulised röga äigepreparaat ja külv, kuid
materjali saamine võib olla raskendatud. Siis on näidustatud maosisaldise aspiratsioon
ja uuring. Vajadusel on näidustatud bronhoskoopia,
Tuberkuliintesti positiivne reaktsioon viitab tuberkuloosile, kuid arvestama peab
nii “vale-positiivsete” (põhjustatud atüüpiliste mükobakterite infektsioonist) kui
“vale-negatiivsete” reaktsioonidega. Tuberkuliinanergia võib esineda rohkem kui
10%-l tuberkuloosihaigetest lastest (Iseman)
2.4. Tuberkuloosne pleuriit
Tuberkuloosse pleuriidi patogeneesis on kaks erinevat patogeneesimehhanismi,
millest tuleneb ka kliiniline sümptomatoloogia, vajadus kasutada erinevaid diagnostilisi
meetmeid ja ravitaktikat.
Varajase infitseerituse staadiumis satuvad haigustekitajad pleuraõõnde ja käivitavad
rakulise immuunreaktsiooni. Reeglina selline tuberkuloosne pleuriit möödub
märkamatult ja paranemine toimub spontaanselt. Mõnel haigel võib siiski pleuriit
manifesteeruda rohke pleuravedelikuga, põhjustades palavikku ja pleuraalset valu.
Juhul kui efusioon on piisavalt suur, lisandub düspnoe. Vedeliku kogunemine on
reeglina ühepoolne. Ligi 30%-l juhtudest ei ole tavalisel röntgenülesvõttel võimalik
sedastada kopsukoe haaratust, kuigi morfoloogiliselt on parenhüümi kahjustus tõestatav.
Teine pleura haaratuse vorm on empüeem, mis esineb harvem kui esimene.
Empüeem tekib juhul, kui suur hulk haigustekitajaid satub pleuraõõnde, tavaliselt kas
kavernist või ruptuurist bronhopleuraalse uurise kaudu. Tuberkuloosse empüeemiga
kaasneb enamasti parenhüümi haaratus
Tuberkuloosi puhul on tegemist enamasti eksudaadiga.
Tuberkuloosse pleuriidi kliiniline pilt on väga mitmekesine, erineva aktiivsusega
võivad olla väljendunud nii üldsümptomid kui pleuriidile tüüpilised mitteproduktiivne
köha ja rindkere valud. Kaebuste, perkussiooni, askultatsiooni, radioloogiliste
ja ultraheli uuringute abil saame diagnoosida pleuriiti, kuid etioloogia täpsustamiseks
on vajalik pleuravedeliku biokeemiline, bakterioloogiline ja morfoloogiline
uuring. Diagnostiliste raskuste korral tuleb teostada pleura biopsia, soovitavalt
videotorakoskoopia abil.