TUBERKULOOSI DIAGNOSTIKA, RAVI JA RAVI JÃLGIMISE ...
TUBERKULOOSI DIAGNOSTIKA, RAVI JA RAVI JÃLGIMISE ...
TUBERKULOOSI DIAGNOSTIKA, RAVI JA RAVI JÃLGIMISE ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Tuberkuloosi diagnostika, ravi ja ravi jälgimise juhised 39<br />
obstruktiivse hüdrotsefaaliana, võib aga olla ka normi leid. Liikvori bakterioskoopilisel<br />
uuringul leitakse happekindlaid mikroobe 20–37%-l juhtudest, külvi meetodil<br />
40–80%-l.Tuberkuloomid on CT uuringul nähtavad ümarvarjudena.<br />
Kesknärvisüsteemi tuberkuloomi puhul on kliinik aeglaselt progresseeruv. Tavaliselt<br />
leitakse aeglaset suurenev piirdunud kolle, kuigi võib esineda ka koljusisese rõhu<br />
tõus ilma lokaalse leiuta. Liikvor on tavaliselt patoloogiata. Diagnoosini jõutakse<br />
magnetresonantstomograafia või CT abil. Vajalikuks võivad osutuda biopsia, peenn<br />
õelaspiratsioonbiopsia või kolde resektsioon.<br />
2.8. Kõhuõõneorganite tuberkuloos<br />
Kõhuõõneorganite tuberkuloosi diagnostika on sageli keeruline, kuna esinev<br />
sümptomatoloogia ühtib teiste kõhukoopahaiguste sümptomatoloogiaga.<br />
Tuberkuloos võib tabada kõiki kõhuõõneorganeid, kaasa arvatud kõhukelmet.<br />
Eelistatud paikmed on terminaalileum ja coecum. Sel puhul on sümptomiteks valu,<br />
mida tuleb diferentsida apenditsiidist ja soolesulgusest. Palpeeritav infiltraat koos<br />
radioloogilisel (kontrastainega) uuringul leitud patoloogiaga võib meenutada kartsinoomi.<br />
Rektaalosa tuberkuloos väljendub sageli haavanditena, uuristena ja pararektaalsete<br />
abtsessidena. Kuna diferentsiaaldiagnostiliselt tuleb kõne alla kartsinoom, siis<br />
selgub diagnoos sageli alles operatsioonilaual. Laparoskoopia või kolonoskoopia koos<br />
biopsiaga aitavad jõuda diagnoosini.<br />
Tuberkuloosne peritoniit põhjustab sageli valu, kõhupuhitust, palavikku, kaalulangust,<br />
isutust. Diagnoosimist raskendavad kaasuvad haigused (maksatsirros).<br />
Kui astsiidiga haigel esineb palavik ja abdominaalne hellus, on diagnostilistel<br />
eesmärkidel näidustatud peritoneaalvedeliku uuring; tuberkuloosile on iseloomulik<br />
lümfotsütaarne eksudaat, eksudaati saab uurida ka mükobakterite suhtes Vajadusel<br />
teostatakse laparoskoopia koos biopsiaga.<br />
2.9. Tuberkuloosne perikardiit<br />
Subjektiivne ja objektiivne leid tuberkuloosse perikardiidi puhul võib olla põhjustatud<br />
nii otseselt tuberkuloossest protsessist kui ka perikardi põletikust, mis tekitab<br />
valu, efusiooni, hemodünaamika häireid. Süsteemsed sümptomid on mittespetsiifilised,<br />
esinevad palavik, kaalulangus, öine higistamine. Hiljem võivad lisanduda köha,<br />
düspnoe, turse alajäsemetel ja valud rindkeres. Perikardi efusioonist tingituna võib<br />
kujuneda tamponaad või konstriktsioon.<br />
Diagnoosini aitavad jõuda perikardi vedeliku või perikardi biopsia bakterioloogiline<br />
ning morfoloogiline uuring. Siiski on võimalik, et morfoloogilisel uuringul<br />
puudub tuberkuloosile spetsiifiline leid. Negatiivsed tulemused ei välista perikardiidi<br />
tuberkuloosset etioloogiat.<br />
2.10. Silma tuberkuloos<br />
Silma tuberkuloosi diagnoositakse peamiselt dissemineerunud tuberkuloosi korral,<br />
kuid võib esineda ka lokaalselt kõigis silma osades. Nii kliiniline pilt kui haiguse kulg<br />
on erakordselt mitmekesised.
Change language