TUBERKULOOSI DIAGNOSTIKA, RAVI JA RAVI JÄLGIMISE ...

8
Tuberkuloosi diagnostika, ravi ja ravi jälgimise juhised
II. EPIDEMIOLOOGIA
Infektsioonhaiguste hulgas on tuberkuloos surma põhjustajana maailmas esikohal
igal aastal sureb sellesse haigusesse ligikaudu 3 miljonit inimest. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni
andmetel on 1/3 inimkonnast infitseeritud tuberkuloosi – bakteriga.
Nakatunutest haigestub elu jooksul 5–10%. Aastas diagnoositakse ligikaudu 8 miljonit
uut haiget, kelledest pooled on nakkusohtlikud. 74% juhtudest diagnoositakse
Aasias, 12% Aafrikas, 9% Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning 5% tööstuslikult arenenud
riikides. Maailmas on umbes 12 miljonit inimest, kes on samaaegselt nakatunud
tuberkuloosi ja HIV viiruse poolt.
Tuberkuloosi levik sõltub sotsiaalmajanduslikest teguritest. Haigusest on enam
ohustatud vaesed, kodutud ja alatoitluse all kannatavad isikud. Infektsiooni levikut
soodustab ülerahvastatus. Viimastel aastakümnetel on tuberkuloosi levikut soodustanud
HIV epideemia ja immigratsioon.
Ravimresistentsete haigusjuhtude sagenemine on oluliselt muutnud tuberkuloosi
käsitlust tervikuna, eriti aga ravikorraldust.
Maailmasõjajärgsel perioodil oli tuberkuloosi haigestumus Eestis kõrgeim 1953
aastal. Sotsiaalsete tingimuste paranemise ja tuberkuloosialase töö tõhusamaks muutmise
tulemusel vähenes haigestumus kuni 1992. aastani. Alates 1993. aastast hakkas
haigusjuhtude arv tõusma, saavutades maksimumi 1998. aastal (Joonis 1).
90
80
70
60
50
40
30
20
10
0
Venemaa Läti Leedu Eesti Ungari Soome Norra Rootsi
Joonis 1. Tuberkuloosi esmashaigestumine 100 000 elaniku kohta, 2002.