TUBERKULOOSI DIAGNOSTIKA, RAVI JA RAVI JÄLGIMISE ...

Tuberkuloosi diagnostika, ravi ja ravi jälgimise juhised 57
10. Tuberkuloosiravimite kõrvaltoimed ja nende käsitlus
Tuberkuloosiravimitel esineb hulgaliselt kõrvaltoimeid. Sealjuures põhirea preparaatidel
vähem kui reservrea preparaatidel. Reservrea preparaatide kõrvaltoimete
käsitlemiseks vaata ka tabel 14.
Üks tuberkuloosiravimite sagedamini esinevaid kõrvaltoimeid on hepatotoksilisus,
mistõttu tuleb enne ravi alustamist kontrollida maksafunktsiooni. Hepatotoksilised
on peamiselt rifampitsiin, isoniasiid ja pürasiinamiid. Kui patsiendi maksaensüümide
(ASAT, ALAT) aktiivsus ületab normväärtuse rohkem kui 5 korda, on soovitav
ravi korrigeerida. Enamikel juhtudel normaliseerub ensüümide aktiivsus paari nädala
jooksul. Ravi tuleb katkestada juhul, kui tekib palavik, halb enesetunne, oksendamine
või ikterus. Rifampitsiin, isoniasiid ja pürasiinamiid tuleb ära jätta, kui maksaensüümide
aktiivsus on üle 5 korra kõrgem normiväärtusest või tõuseb bilirubiini
tase.
Kui tuberkuloosihaige seisund ei ole halb ja kui ta ei ole nakkusohtlik, võib enne
ravi uuesti alustamist oodata, kuni maksafunktsioon on normaliseerunud. Kui patsiendi
seisund on raske või röga äigepreparaadi leid on positiivne, tuleb kasutada
streptomütsiini ja etambutooli, välja arvatud juhul, kui selleks puudub vastunäidustus
või kui ei esine ravimresistentsust või kahtlust sellele. Maksafunktsiooni normaliseerumisel
võib ravi jätkata, kontrollides patsiendi kliinilist seisundit ja maksafunkt siooni.
Ravimid tuleb uuesti kasutusele võtta järgmises järjekorras: isoniasiid, rifampitsiin,
pürasiinamiid.
Regulaarne maksafunktsiooni kontroll ei ole nõutav ravimtundliku tuberku loosiga
patsientide puhul, kellel puudub eelnev maksahaigus või kellel on ravieelselt normaalne
maksafunktsioon.