TUBERKULOOSI DIAGNOSTIKA, RAVI JA RAVI JÄLGIMISE ...

38
Tuberkuloosi diagnostika, ravi ja ravi jälgimise juhised
Täiendavaid diagnostilisi protseduure, nagu ultraheli uuringud, kõhu tühiülevõte,
intravenoosne urograafia, kahjustunud organi biopsia, günekoloogilised uuringud,
rakendatakse vajadusel.
Kaugelearenenud juhtudel võib leida neerukoes kaltsifikaate, tühikuid ja
deformatsioone. Haaratud võivad olla ka urotrakti alumised osad.
2.6. Luu- ja liigese tuberkuloos
Luutuberkuloosi esineb kõigis vanusgruppides. Kõige sagedamini paikneb protsess
lülisambas, järgnevad puusaliiges ja põlveliiges.
Haiguse varajases staadiumis on kaebused tagasihoidlikud ega põhjusta olulisi
vaevusi. Protsessi edasises arengus kujuneb juhtivaks sümptomiks valu, võib esineda
turse ja piiratud liikuvus kahjustatud liigese piirkonnas. Süsteemsed sümptomid on
väljendunud tagasihoidlikult.
Sümptomite vähesuse tõttu jõutakse diagnoosini hilinemisega, mis võib kaasa
tuua tüsistusi. Lülisamba tuberkuloosi puhul tekivad ka neuroloogilised kaebused ja
sümptomid. Lülisamba tuberkuloosi korral võib ravi viibimise tagajärjeks olla selja aju
kompressiooni tagajärjel tekkivad pöördumatud neuroloogilised kahjustused, kaasarvatud
parapleegia.
Varajases staadiumis on tavaliste röntgenpiltide abil luu-ja liigese tuberkuloosi,
eriti tuberkuloosset spondüliiti, raske diagnoosida. Rohkem informatsiooni annavad
CT ja MRCT.
Tuberkuloosset protsessi on põhjust kahtlustada, kui esineb (a) ühe liigese
artriit,
(b) külmabstsess, (c) positiivne tuberkuliintest, (d) epidemioloogilised riskitegurid
või (e) röntgenogrammil rindkereorganitest diagnoositakse aktiivne tuberkuloos või
jääknähud tuberkuloosi põdemise järgselt.
Abstsessi olemasolul on näidustatud selle aspiratsioonbiopsia mükobakterioloogiliseks
uuringuks. Vajalikuks võib osutuda luubiopsia ja sünoviaalbiopsia koos
järgneva bakterioloogilise ja morfoloogilise uuringuga.
2.7. Kesknärvisüsteemi tuberkuloos
Tuberkuloosne meningiit võib areneda esmase tuberkuloosse infektsiooni käigus
bakterieemia tagajärjel, kuid võib ilmneda ka tüsistusena kopsutuberkuloosi reaktiveerumise
või tuberkuloosi parameningeaalse kolde perforeerumise tulemusena.
Subarahnoidaalse ruumi infitseerumise korral lisandub difuusne meningiit.
Tuberkuloosse meningiidi puhul lokaliseerub protsess sagedamini ajupõhimikul,
seetõttu võivad ilmneda kraniaalnärvide kahjustuse sümptomid, nagu peavalu, teadvuse
häired, kuklakangestus. Haiguse kulg ja sümptomite dünaamika võivad kulgeda
erinevalt, sõltudes ka teiste organite haaratusest.
Tuberkuloosse protsessi diagnoosimisel ei tohiks unustada röntgenogrammi
rindkereorganitest. Neuroloogilise koldeleiu või intrakraniaalse rõhu tõusu kahtluse
korral on järgmiseks sammuks CT uuring., meningiidi korral ka lumbaalpunktsioon.
Tuberkuloosne meningiit võib CT uuringul väljenduda difuusse tursena või