JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

käibesse 13 jõudis hüpotees Jungi postuumselt ilmunud raamatuga "Muinasajateadus
eestlaste maalt. III, Kohalised muinasaja kirjeldused Tallinnamaalt" (1910, 168), mille
käsikirja sai autor enne oma surma valmis (Reiman 1910, XX).
Jungi hüpoteesi – muinaslinnust Rakvere Vallimäel – refereerisid näiteks tuntud
linnuste uurija Karl von Löwis of Menar (1855–1930), kes tegi seda paaril korral (1922,
13; 1932a, 111), samuti toonane Tartu ülikooli tudeng Eerik Laid (1904–1961)
raamatuna avaldatud seminaritöös "Eesti muinaslinnad" (1923, 112) ning Georges von
Wrangell (1866–1927) koguteoses "Wirumaa" 14 ilmunud artiklis "Maalinnad Wirumaal"
(1924a, 45).
Sisu poolest jäid need ja mitmed teisedki käsitlused Rakvere Vallimäel asunud
muinaslinna osas Jungi toona veel tõestamata hüpoteesi tasemele, kuid enamasti ei
kaheldud selles. Laid lisas Rakvere kui kindla muinaslinna oma kirjatöödes avaldatud
kaartidele (Laid 1923, joon. 34.; Tallgren jt 1924, Taf. I; Laid 1925, Tab. 1; Laid 1933,
joon. 1). Hiljem rahvusvaheliselt tuntuks saanud kunstiajaloolane Armin Tuulse 15
(1907–1977) oli oma magistritöös Rakvere muinaslinnas veendunud (Neumann 1935,
32).
1927. aastal ja 1930. aastatel linnusevaremeis toimunud kaevamistöödega
muinasaegseid leide ei saadud, kuid see ei olnudki tollaste uuringute peamine eesmärk,
mistõttu käsitleme neid keskaegse Rakvere uurimisloo osana (vt ptk 2.2.2).
Kaua aega ei taibatud tõmmata paralleeli HCL-is mainitud Tarvanpää ja Rakvere
saksakeelse nime Wesenberg vahele (vt ka ptk 3.1.1). Esimene siinkirjutajale teadaolev
teos, kus eelnimetatud seos leidub, on ajaloolase Paul Johanseni 1933. a ilmunud
monograafia "Die Estlandliste des Liber Census Daniae", kus autor seob selgelt
Tarvanpää Wesenbergi ehk Rakverega (Johansen 1933, 33, 184, 742–743).
1930. aastad tõid juba laiemad üldistused. Eerik Laid näitas Rakvere linnuse
asukohta oluliste teede sõlmpunktis (1933, 19). 1937. aastal ilmunud artiklis tõlgendas
Laid Rakvere linnust ühe Muinas-Viru suure linnus-keskusena teiste samalaadsete seas,
13 Hüpoteesi levikust ajakirjanduse veergudel kirjutasin pikemalt proseminaritöös (Ervin 2013, 7).
14 "Wirumaa" taset on teiste Eesti maakondlike koguteoste omast nõrgemaks peetud, kuna "teos põhines
aga kitsa ringkonna uurimistöö tulemustel ning ei küündinud ei sisult ega vormilt suurteose "Eesti"
osade tasemeni" (Mandel jt 1993, 6). Siiski tuleb rõhutada, et vähemasti ajalooteemaliste artiklite
kirjutamisel kasutati ses koguteoses tollal värskeimat infot, paraku küll peamiselt refereerimisega
piirdudes.
15 Kuni 1936 kandis perekonnanime Neumann.
10