JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

paiku koostatud plaan, mida G. G. Storch hiljem suuresti kopeerib, on oluliselt täpsem,
sarnanedes küllaltki palju hilisema, 1980. aastatel välitööde alusel koostatud
rekonstruktsioonile.
Rakvere linnust kujutavaid fotosid uurides õnnestus mõningate fotode dateeringut
täpsustada. Mõnel eelnevalt vaadeldud fotol kujutatud mõõtelatiga mehe tõttu jõudis
siinkirjutaja arvamusele, et needsamad pildid on jäädvustatud kindlasti enne 1901.
aastal alanud konserveerimistöid, arvatavasti neile suhteliselt vahetult eelnedes, et
fikseerida konserveerimistööde eelne seis ja ehk ka koostada varemete plaan, mida küll
autorile teadaolevalt säilinud ei ole.
Rakvere uurimist puudutavatest probleemidest tutvustasin nn Lossi tänava
probleemi, püüdes Kaarel Jaanitsa välitöödele tuginedes uurimist edasi viia. Siiski ei ole
kindlat arheoloogilist kinnitust, kas keskajal jätkus praegune Parkali tänav lääne suunas
jätkudes linnuseni või mitte. Seda probleemi saaks lahendada edasiste välitöödega.
Leiuainese uurimisseisu osas tuleb kõigepealt mainida leidude äärmiselt vähest
publitseeritust, aga positiivse poole pealt õnnestus välja tuua mitmed hiljutised tööd, kus
ka Rakvere arheoloogilisi leide uuriti. Erandlikult hõlmati siinjuures ka mõningaid
hilisemaid esemeliike, nt Liivi sõja aegset keraamikat ja mündileide, samuti ortodoksi
luu- ja pronksriste. Nimetatud õigeusu kaelaristide osas seati küsimuse alla nende
dateerimisprobleem, oletades, et need ristid või osa neist võivad pärineda ka Liivi sõja
puhkemise eelsest ajast.
Tõdeti Rakvere arheozooloogiliste ja -botaaniliste leidude uurimise episoodilisust.
Arheoloogiliste loomaluude kohta saadi infot eelkõige Evald Tõnissoni 1959.–1960.
aasta linnusekaevamistel, aga ka 1991. ja 2005. aastal Teatrimäel toimunud uuringute
käigus. Arheobotaanilist materjali määrati ainult 1991. aastal.
67