JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
3.2 PROBLEEMID<br />
3.2.1 NN LOSSI TÄNAVA PROBLEEM<br />
Üks huvitavamaid Rakvere vanema ajaloo uurimise probleeme on nn Lossi tänava<br />
küsimus. Probleemi püstitas Hugo Rebane (1904–1946) 1938. aastal ilmunud<br />
rootsikeelses artiklis, millele on lisatud eestikeelne referaat. Mainitud artiklis arvas<br />
uurija, et Waxelbergi põhiplaanil (KrA: SFP. Östersjöprovinserna. Wesenberg. 2–3;<br />
LISA 1, 5–6) on lisaks rootsiaegsele arvatavasti ka varasemat 89 Rakvere põhiplaani<br />
kajastatud. Waxelbergi plaanil on näha Parkali tänava läänepoolse pikendusena mäkke<br />
tõusev, linnuse idaväravani kulgev tänav, mille nime ei ole märgitud. Analoogia alusel<br />
teiste linnade mäkketõusvate tänavatega, mis linnusesse viivad – eriti Viljandi Lossi<br />
tänavaga –, saigi too plaanil kujutatud tänav hüpoteetilise nime. Tänapäeval ei jätku<br />
Parkali tänav Pikast tänavast lääne- ehk ülalpool, mistõttu probleem püstitatigi (Rebane<br />
1938, 171–173, 182).<br />
Kuigi Waxelbergi plaan, mida peetakse usaldusväärseks, näitab selgelt nn Lossi<br />
tänava olemasolu, ei olnud sellest pikka aega muid tõendeid. 1983.–1984. aastal avanes<br />
Toivo Ausil võimalus välitöödega vastavalt Pikk tn 24 ja 22 kruntidel nn Lossi tänavast<br />
arheoloogilisi tõendeid otsida (Aus 1984b; 1985b). 1983. aasta uuringutest kirjutades<br />
tutvustas Aus Rebase hüpoteesi ning sedastas, et Pikk tn 24 kinnistu idapoolset osa koos<br />
lõunapoolse kinnistu nr. 26 tänavaäärse hoonestusega tuleks veel uurida (Aus 1984b,<br />
12–13). Järgmisel aastal Pikk 22 krundil toimunud välitöödel "ei saadud krundi nr. 22<br />
aiast konkreetseid andmeid oosi idanõlvast ülessuunduva tee kohta" (Aus 1985b, 14).<br />
Aus nentis: "Teadmata missuguse nurga all langes oosi nõlvak kunagi Parkali tn. poole<br />
ja tundmata Pika tn. alla jäävaid vanemaid elutegevushorisonte pole võimalik<br />
arheoloogilise uurimismeetodi abil nn. Lossi tn. probleemi lahendada - andmeid lihtsalt<br />
ei jätku" (1985b, 17).<br />
Pika tänava alla jäänud vanematest elutegevushorisontidest saadi aimu 2000. a, kui<br />
Pika, Parkali, Sauna, Kooli ja Tõusu tänavale rajati uued vee- ja kanalisatsioonitrassid<br />
(Jaanits 2000). Kuigi arheoloog Kaarel Jaanits ei olnud kahjuks nn Lossi tänava<br />
89 Kuigi Rebane (1938, 182) ei täpsustanud, et ta pidas endise, põlise plaani all silmas ainult Rakvere<br />
keskaegset plaani, ei saanud ta muinasaegse plaani kohta järeldusi teha, sest Rakvere muinasaegseid<br />
kultuurkihte ei olnud lokaliseeritud (vt ptk 1.2.1–1.2.2).<br />
61
Change language