JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

kaevamismetoodika taset, oli ühest küljest isegi hea, et varemeid välja ei kaevatud.
Teiselt poolt aga asuti seetõttu linnust konserveerima maapinnalt, mistõttu varingu alla
mattunud müüriosad lagunesid aina edasi.
Löwis on Menar kirjutas Rakvere linnuse varemeist isegi baltisakslaste kalendrisse
"Baltischer historisch-geographischer Kalender 1909" (1908, 41), kus foto kõrval esitas
põhilised faktid linnusest. Tema oluliseimaks Rakvere linnust käsitlevaks tööks tuleb
aga pidada teost "Burgenlexikon für Alt-Livland", mis täiendab 1907. a ilmunud artiklit,
lisades varem publitseeritud Waxelbergi plaani kohta käivad seletused, mis trükkimisel
kaotsi olid läinud ja seetõttu 1907. a ilmumata jäid (Löwis of Menar 1907, 55, Taf. 1;
1922, 124). Samuti kirjeldab ta nii linnuse asukohta kui esitab kirjalikest allikatest
tuntud tähtsaimad daatumid linnuse ja all-linna kohta, pidades linnuse ehitusajaks Taani
aega. Lisatud rohked viited juhatavad nüüdisaegsele uurijale historiograafilist ning tihti
ka laiemat väärtust omavaile allikaile ja kirjatöödele (Löwis of Menar 1922, 124).
Löwis on Menar ei tundu allikakriitikas praegustele teadlastele palju alla jäävat,
väärtustades küll vanu plaane ja teateid, kuid ühtlasi nimetades 17. sajandi kroonikut
Jürgen Helmsi petturiks, kes väljamõeldud jooniseid ja fiktiivseid allikaid avaldades
suurt segadust põhjustas. Veelgi enam, uurija viitab neile teostele, mis Helmsi võltsingu
all kannatavad, alustades Arndti 1753. a ilmunud kroonikast (Löwis of Menar 1922, 42).
1924. aastal ilmus koguteoses "Wirumaa" Georg von Wrangelli artikkel "Wirumaa
keskaegsed kindlused (lossid).", kus Rakveregi kesk- ja varauusaegset linnust käsitleti.
Kuigi suuresti on tegu varasemate tööde refereeringuga, on publitseeritud mitmeid
plaane ja joonistusi ning viidatud mõnele vähemtähtsale "lühedalt kokkuwõetud"
Rakvere ajaloo kirjeldusele, mis Löwis of Menari töödes puuduvad (Wrangell 1924b,
53, 55–62).
Perioodi kokku võttes saab märkida, et 19. sajandi lõpus tekkinud suurem huvi
linnusevaremete vastu oli 20. sajandi alguseks viinud juba konserveerimistöödeni ja
igati teaduslike uurimusteni. 20. sajandi esimene veerand oli keskaegse linnuse
uurimises aktiivne aeg.
2.2.2 1927–1942
1927. aastal teostas vastloodud Rakvere Muuseumi Selts linnusevaremeis kaevamisi,
33