JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

2. KESKAEGSE RAKVERE UURIMISLUGU
Keskajal troonis Rakvere Vallimäel kõrguv linnus all-linnas paikneva linnalise asula üle.
Selles asulas, mis sai linnaõigused 1302. aastal (LUB II, 605), olid keskajal lisaks
linnakodanike elamutele Pikal tänaval senini asuv kirik ja Teatrimäel asetsenud klooster,
millest on säilinud varemed. Järgnevalt vaatleme kõigi nimetatute uurimislugu.
Kuna varasem, linnuse puhul 1901. aastal alanud konserveerimistöödeni kestnud
uurimisetapp oli linnal ja linnusel paljuski ühine, käsitlen neid alljärgnevalt üheskoos.
Kuigi keskaegset kirikut toona veel ei uuritud (vt ptk 2.3.1), pakkus uurijaile huvi seal
leiduv keskaegne hauaplaat, mida samuti alljärgnevalt puudutan. Frantsisklaste kloostri
varasemat uurimislugu kui omaette probleemideringi püüan avada eraldi (vt ptk 2.4.1),
mistõttu ei ole seda linnuse ja linna varasema uurimisloo all vaatluse alla võetud.
2.1 KUNI 1901
Ei ole lihtne kindlalt öelda, keda tuleks pidada Rakvere keskaegse linnuse ja linna kõige
varasemaks uurijaks. Mõnikord on vähemasti linnuse uurimislugu alustatud alles Karl
von Löwis of Menariga (nt Assak 2000, 56–57), kes oli 20. sajandi alguses Baltimaade
arhitektuuriloo parimaid tundjaid 41 . Siiski leian, et Rakvere linnuse ja linna uurimise
ajalugu tuleks alustada 18. sajandi viimasel veerandil, kui Johann Christoph Brotze
(1742–1823) asus koostama oma tuntud kümneosalist käsikirjalist tööd "Sammlung
verschiedener Liefländischer Monumente, Prospecte, Münzen, Wappen etc." (1771–
1818). Kuna 2006. aastal publitseeriti Brotze käsikirjas leiduv Eesti kohta käiv info,
tuginen sellele (Brotze 2006). 42
Viidatud teoses leidub Rakvere linna pitser, millele järgneb Ivar Leimuse, hinnatud
numismaatiku, põhjalik kommentaar 43 (Brotze 2006, 163–164, joon. 73). Samuti
publitseeriti kaks kunstnik Joseph Friedrich August Darbesi joonistuste põhjal tehtud
vaadet Rakvere linnuse varemetele. Mõlemad on dateeritud 1782. aastasse. Esimene
kujutab linnusevaremeid põhjaloodest, teine aga kirdest (Brotze 2006, joon. 74–75).
41 Karl von Löwis of Menarist ja tema panusest keskaegse Liivimaa linnuste uurijana on küllalt hästi
kirjutanud Ieva Ose (2001, 127–133).
42 Originaalteos asub Läti Akadeemilise Raamatukogu haruldaste raamatute ja käsikirjade osakonnas.
43 Sisuliste korduste vältimiseks analüüsitakse Brotze 2006. aastal publitseeritud teose kohta käivaid
nüüdisaegsete uurijate kommentaare sellessamas alapeatükis.
27