JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

Kaevamist alustati 25. veebruaril ning esialgu läks kõik ladusalt (Hoogsad
kaewamised... 1933, 4). Peagi saadi aru, et kaevatakse alles esimesel korrusel, mitte
keldrites (Missugune oli Rakwere loss... 1933, 3). 14. märtsil kirjutatakse, et ei teata,
mis suunas edasi kaevata, et maa-aluseid käike leida. Samuti kirjeldatakse
kerishüpokaustahju: "suur kerisahi munakiwidega, kust wiiwad 5–6 lõõri üles. Kas on
siin tegemist mõne lihasuitsetamise ahjuga wõi mõne saunaahjuga, kust soojus tungis
üles teisele korrale, on raske kindlaks määrata" (Ummik kaewamistöödega... 1933, 3).
Esmaspäeval, 15. märtsil leiti pääs "põhjapoolse torni alla, mida peetakse wangitorniks"
(Linnad töötawad... 1933, 1), samuti kaevati välja kaks luustikku – kokku oli selleks
ajaks leitud juba viis luukeret, mille edasisest saatusest ei ole infot. 22. märtsil
kirjeldatakse leitud kahurikuule ning oletatakse, et "salateed" on asunud ka Pika ja
Tallinna tänava nurgal (Salateede otsimine... 1933, 5).
25. märtsil teatatakse hoogsalt alanud tööde sama äkilisest lõpust. Nimelt leidis
linnavalitsus, et "tööd, mida wõimalik toimetada, tuleksid teha ainult suvekuudel, ehk
maapinna sulades" (Kaewamised Rakwere lossiwaremetes... 1933, 5). Samast selgub, et
võlvid on pea kõikjal sissevarisenud (Kaewamised Rakwere lossiwaremetes... 1933, 5).
Kahju suurust, mida nende talviste hädaabitöödega linnusevaremetele tekitati, on raske
hinnata. Valel ajal ning olematu metoodikaga teostatud töid ei saa heaks kiita.
Armin Tuulse (1935, 31–33, joon. 5) puudutas Rakvere linnust juba oma
magistritöös, kus kirjeldusest, mida ta hilisemas väitekirjas edasi arendas, on olulisem
linnuse plaan, mis on joonistatud Waxelbergi järgi. Kopeerimist kinnitas uurija ise
selgesõnaliselt.
Kunstiajaloolane Voldemar Vaga (1899–1999) oletas, et Rakvere linnuse taaniaegne
kavatis võis sarnaneda Narva linnuse omaga. Konvendihoone edela- ja kagutorni
eeskujusid nägi ta Preisi Rhedeni ja Marienwerderi linnustes (Vaga 1940, 23).
Selgi perioodil uuriti linnust aktiivselt. Toimusid esimesed kaevamised ja ilmus
mitmeid kirjalikke töid. Vähesel määral teostati varemete konserveerimist. Olulised on
ka mitmete kunstiajaloolaste käsitlused, mis tollal veel allikmaterjali puuduse ja
võrdlemisi vähese läbitöötatuse tõttu visandlikeks jäid.
35