JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
3. ALLIKAD <strong>JA</strong> PROBLEEMID<br />
3.1 ALLIKAD<br />
Muinasaegset Rakveret saab uurida põhiliselt arheoloogiliste meetoditega, mida on<br />
võimalik kombineerida loodusteadusliku infoga. Viimast on teinud nt Toivo Aus (1992,<br />
6–7; 1993, 5), interpreteerides Aarend-Mihkel Rõugule (1943–1997) toetudes<br />
Teatrimäel asunud varasemate hoonete aluseid sulglohkudena, mida majade rajamisel<br />
ära kasutati. Ausi juhatatud uuringutel rakendati ka teisi loodusteaduslikke meetodeid:<br />
määrati arheoloogilisi loomaluid (Maldre 1992) ja taimseid leide (Sillasoo 1992), tehti<br />
mullaproovide keemilisi analüüse (Soosilla 1992). Dendrokronoloogilist meetodit<br />
kasutati linnuse uurimisel juba 1979. aastal (Aus 1979b, 59). Kõik see andis juba<br />
paarkümmend aastat tagasi häid tulemusi, kuid annab tänapäeval veelgi enam.<br />
Keskaegse Rakvere uurimisel lisanduvad eelmainituile kirjalikud allikad ja neist<br />
tulenevad probleemid, aga ka kunstiteaduses kasutatavad meetodid, mida on rakendatud<br />
nt Rakvere Mihkli kiriku uurimisel (Raam s.a.). Samuti saame keskaja osas rääkida<br />
esemetest, mis ei ole arheoloogilised leiud, vaid on meie ajani arhiivis säilinud.<br />
Põhiliselt on tegu pitseritega.<br />
Omaette kihistuse moodustavad uurimisperioodist hilisemad allikad, mis kaude ka<br />
keskaega kajastavad, nt varauusaegsed plaanid ja joonised, aga ka hilisemad plaanid,<br />
joonised ning viimaks fotod. Uurimisloo seisukohast tulevad mõistagi arvesse kõik<br />
varasemad kirjutised muinas- ja keskaegsest Rakverest.<br />
Kuna arheoloogilisi allikaid tutvustati eelnevalt ja peatuti ka keskaegsetel<br />
sakraalhoonetel, siis esitatakse järgnevalt põgus pilguheit kirjalikele allikatele,<br />
plaanidele ja joonistele ning fotodele. Arheoloogilise leiuainese uurimisseisu (ptk 3.2.2)<br />
ja arheozooloogilist ning -botaanilist uurimist (ptk 3.2.3) käsitletakse probleemide all.<br />
3.1.1 KIR<strong>JA</strong>LIKUD ALLIKAD <strong>JA</strong> PITSERID<br />
Esimene kirjalik allikas, mis nimetab Tarvanpääd, on Henriku Liivimaa kroonika (HCL<br />
1982, XXIX, 7), kuid seda on juba eespool puudutatud (vt ptk 1.1.1; 1.1.2; 1.1.5; 1.2.1).<br />
Peab aga nentima, et keskaegse Rakvere kohta on vähe kirjalikke allikaid, kuna Rakvere<br />
linnuse ega linna arhiiv ei ole kahjuks säilinud. Keskaegseid ürikuid leidub peamiselt<br />
54
Change language