JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Linnusega külgnevas asulas on seni toimunud ainult päästekaevamised. Ainult paaril<br />
korral on Teatrimäel kaevates loomaluid korjatud – 1991. ja 2005. aastal, kui välitöid<br />
juhatasid vastavalt Toivo Aus ja Tõnno Jonuks. Mõlemal juhul määras osteoloogilise<br />
materjali Liina Maldre. Määratavate luude vähesuse tõttu – nii esimesel kui teisel korral<br />
81 luud – ei õnnestunud põhjalikke järeldusi teha. Erinevalt linnusest leiti Teatrimäelt<br />
2005. aastal vähe metsloomade luid ning 1991. aastal neid ei tuvastatudki (Maldre 1992,<br />
66–68; 2005, 16–18). Maldrele viidates kirjutas Toivo Auski põgusalt 1991. aasta<br />
luuleidudest (1993, 9).<br />
Arheobotaanilise materjali uurimiseks võeti eelmainitud Ausi juhatatud kaevamistel<br />
39 pinnaseproovi, mida analüüsis Ülle Sillasoo, kes leidis kultuurtaimedest nii rukist,<br />
otra kui hernest, kuid rohkem oli umbrohuliike. Samuti täheldati kalasoomuseid ja<br />
selgroolülisid, mida ei määratud (Sillasoo 1992, 49–64). Neid tulemusi kajastas peatselt<br />
Aus (1993), hiljem Sillasoo ise (1997, 115, 118).<br />
Arheozoolilist ja -botaanilist uurimist kokku võttes jääb vaid üle nentida, et seda on<br />
tehtud episoodiliselt, mistõttu on tulemused tagasihoidlikud.<br />
3.3 KOKKUVÕTE<br />
Muinas- ja keskaegse Rakvere uurimisel kasutatavatest allikatest õnnestus lisaks<br />
eelnevates peatükkides käsitletud arheoloogilistele allikatele välja tuua kirjalikud allikad<br />
ja pitserid, samuti plaanid ja joonised ning fotod. Probleemide osas pöörasin tähelepanu<br />
nn Lossi tänava probleemile, leiuainese uurimisseisule ja põgusalt arheozooloogilisele<br />
ja -botaanilisele uurimisseisule.<br />
Kirjalike allikate osas tuleb ühelt poolt rõhutada nende asumist erinevates<br />
muuseumites, kuid teisalt poolt pärgamentide publiteeritust internetis. Rakvere<br />
keskaegsete pitserite osas antud lühiülevaadet saab edaspidi tublisti täiendada, kuid<br />
siiski õnnestus välja tuua vähetuntud pitser, mis arvatavasti kuulus Rakvere Mustpeade<br />
vennaskonnale.<br />
Plaanide ja jooniste osas tõdesime Goeteerise Rakvere linnust ja linnakest kujutava<br />
vaate küllaltki suurt usaldusväärsust, aga ka Jürgen Helmsi illustratsioonide ebatäpsust.<br />
Kinnitust leidis Armin Tuulse 1942. a rekonstruktsioonjoonise toetumine vanimale<br />
teadaolevale Samuel Waxelbergi 1683. a plaanile, kuigi Carl Faehlmanni 1829. aasta<br />
66
Change language