JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

seas ja tõi esile Rakvere ja Lihula linnust kui kohti, kus leidub kõige rohkem Eestist
kaugetelt Vene aladelt pärit savipotte (Tvauri 2004, 398–407, joon. 2: 15–21, 4: 2).
Tvauri nimetas põgusalt ka Rakverest leitud luust ja pronksist ortodoksi kaelariste,
mida dateeris Liivi sõja aega (2004, 397). Ka Jekaterina Štšogoleva (2012) puudutas
oma magistritöös Rakvere luust kaelariste, mistõttu siinjuures veidi pikemalt peatume. 91
Esimese Rakvere linnuselt pärineva luust kaelaristi (RM 999/A 7: 42) väitis ta olevat
leitud 1987. aasta kaevamistel, kuid juba arheoloogilise kogu number (A 7), mis on igati
õige, näitab, et leid saadi Evald Tõnissoni juhatatud kaevamistel 1959. aastal. 92 Teine
Rakvere luurist (RM 5024 (!): 328), millest Štšogoleva (2012, 28) juttu teeb, leiti 1990.
aastal Teatrimäelt, mitte linnuselt, nagu väideti. 93 Seevastu samuti Rakverest leitud
pronksristi info on korrektne (Štšogoleva 2012, 28–29).
Üldiselt on Eestist leitud ortodoksi kaelariste a priori Liivi sõja aega dateeritud.
Štšogoleva (2012, 28–29, 31) viitab Eesti arheoloogiliste luuristide paralleelidele 14.–
16. sajandi Moskvas ja pronksristide sarnasusele Moskva 14.–17. sajandi kihtidest
saadutele, kuid ei dateeri täpsemalt Rakvere ortodoksi kaelariste. Štšogoleva poolt
viidatud Moskva paralleelid jätavad iseenesest lahtiseks võimaluse, et Eestist leitud
ortodoksi kaelaristid või osa neist võivad olla pärit varasemast ajast. Just sellele
võimalusele viitab Peterburi Ülikooli dotsendi T. V. Roždestvenskaja 94 (1992) analüüs,
kus ta kirjutab kahe Rakvere luuristi kohta: "Mõlemal ristil on proportsioonide poolest
analoogid 15. sajandi puu- ja kiviristidega, mis esinevad kirikute pühade esemete
laegastes [...]". Dateeringu alumiseks piiriks pakub ta 14. sajandit, kuid tõenäolisemaks
peab 15. sajandit, hilisema piiri tõmbab 16. sajandi alguse juurde. Ristidel kujutatud
kirjatähed ei välju uurija sõnul 14. sajandi lõpu kuni 15. sajandi piiridest. Kokkuvõttes
leiab Roždestvenskaja, et Rakvere luuristid võiks laias laastus 15. sajandisse dateerida.
Kuna käesoleva töö autor ei oska luuristide dateerimise küsimuses sisuliselt kaasa
rääkida, jääb vaid üle Roždestvenskaja töö järeldustele viidates rõhutada, et Eestist
91 Štšogoleva (2012, 17–18, joon. 16–20) kirjutas ka viiest Rakverest leitud venepärasest nooleotsast,
mida käesolevas uurimuses ei käsitleta.
92 1959. aastasse aitab leidu ajastada alanumber – leiud A7: 1–1456 pärinevad just sellest aastast.
Peanumber A7 on järgmise aasta leidudel sama, kuid alanumbrid on suuremad (A7: 1457–1981).
93 Teades, et luurist leiti Rakvere Teatrimäelt, endise kloostri territooriumilt 1990. aastal (Aus 1993, tahv.
II, 5), saame selle leiu siduda muuseumi tulmenumbriga RM 5025, mis viitabki Toivo Ausi 1990.
aasta Teatrimäe leidudele. Arheoloogilise kogu numbrit neil leidudel ei ole.
94 Siinkirjutajale ei ole teada, kas Roždestvenskaja, kes 1990. aastate alguses Peterburis dotsendina
töötas, seda ka praegu teeb.
64