JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

Ludwig August krahv Mellini (1754–1835) üldtuntud atlases sisalduva 1796. aastal
koostatud Wesenbergi (Rakvere) kreisi kaardi all paremas nurgas on muuseas kujutatud
Rakvere linnust ja linna ühes kirikuga (EAA, f. 1365, n. 1, sä. 31, leht 20; LISA 3, 6).
Linnust visandades on ilmselt suuresti fantaasiale toetutud. Tähelepanelikult vaadates
võib sealsamas paremas nurgas märgata Johann Wilhelm Krause (1757–1828) allkirja
(vt LISA 3, 7), kuigi kaardi all vasakus servas on autoriks märgitud krahv Mellin.
Sellele tõsiasjale juhtis tähelepanu Hilkka Hiiop, kes ettevaatlikult oletas, et Krause
võib olla kogu Mellini atlase illustratiivse osa autor (1999, 53). Vähemasti Rakvere
kreisi kaardil leiduva illustratsiooni loojaks on kindlasti Krause.
Oluliseks verstapostiks Rakvere linnuse varemete uurimisel on 31. detsember 1826,
mil varemed võeti riikliku kaitse alla (Законы 1830, 1373). Ivar Leimus (2011, 227) on
seda ukaasi pidanud Vene riigi esimeseks ehitusmälestiste kaitse seaduseks. Odette
Kirss leidis, et see küllaltki üldsõnaline käsk oli alles esimeseks sammuks "meie maa
muinsuskaitse teel" (Kirss 2008, 83). Igal juhul keelati varemeist ehitusmaterjali
hankimine, mida oli linnas kaua aega tehtud (Kirss 2008, 83).
Mainitud käsk vanade linnuste kaitse alla võtmise kohta oli aluseks varemete
plaanistamisele Eesti-, Liivi- ja Kuramaal. Töid alustati juba 1827. aastal ning need
kestsid ka järgnevail aastail. Eestimaa kubermangus tegeles plaanistamisega
kubermangurevidendina töötanud Carl Faehlmann, kes Leimuse (2011, 228) arvates
võis olla tuntud kirjamehe Friedrich Roberti 1791. aastal sündinud vanem vend. G. v.
Wrangelli teatel pärineb Riia linnaraamatukogus leiduv Faehlmanni plaan 1829. aastast,
kuid tänapäeval ei osata seda plaani nii täpselt dateerida, piirdudes ajavahemikuga
1827–1830 49 (Wrangell 1924b, 62; Leimus 2011, 227). Leimus kurdab, et Faehlmann on
oma "plaanid varustanud vaid mikroskoopiliste, kõigest mõne ruutsentimeetri suuruste
ja liiati veel monokroomsete joonistega, mis kujutatavast paraku palju aimu ei anna"
(2011, 228). Rakvere linnusevaremeid lõunast kujutav joonis (vt LISA 3, 8) on
tõepoolest tilluke, originaalis kõigest 3x8 cm, kuid linnuse põhi- ja asendiplaan on
suuremad (vt LISA 1, 7), vastavalt 8x15 ja 11x15 cm. Mainitud joonist ja plaane, mille
on Ieva Ose (2008, 256–259) suhteliselt hiljuti publitseerinud, analüüsime lähemalt
edaspidi (vt ptk 3.1.2).
49 Käesolevas töös on plaan dateeritud 1829. aasta ümber, toetudes dateerimisel küll Wrangellile, ent
jättes avatuks ka võimaluse, et plaan on paar aastat vanem või aasta võrra uuem.
30